0

Hooldustöötajate ergonoomika koolitus: kuidas hoida hooldaja selg terve

Hooldustöötajate ergonoomika koolitus õpetab ohutuid töövõtteid, siirdamist ja abivahendite kasutamist. Loe, kuidas läks Estkeeri koduhooldajate koolitus.
Hooldustöötajate ergonoomika koolitus – pesemine, riietamine ja toitmine väiksema koormusega

Miks hooldaja keha vajab kaitset

Hooldaja töö on üks füüsiliselt koormavamaid ameteid ning just seepärast on hooldustöötajate ergonoomika koolitus üks mõistlikumaid investeeringuid töötajate tervisesse. Päeva jooksul tuleb klienti pöörata, istuli aidata, riietada, pesta ja siirdada – sageli kummargil ja ajasurve all.

Hooldajad on oma töös pühendunud. Kliendi heaolu tuleb esikohale ja enda keha jääb sageli tagaplaanile. Kui klient vajub kokku, haarab hooldaja instinktiivselt kinni. Kui aega on vähe, tehakse toiming kiiresti ja kummargil ära. Just sellistel hetkedel tekivad nii äkilised vigastused kui ka aegamööda kuhjuv ülekoormus.

Selja-, kaela- ja õlavaevused ei teki tavaliselt ühe liigutusega. Need kujunevad aastate jooksul sadadest väikestest kummardustest ja ebamugavatest asenditest. Hea uudis on see, et suurt osa koormusest saab vähendada õigete töövõtetega. Just seda õpetab hooldustöötajate ergonoomika koolitus, mille ProOhutus ja Ergonoomika Keskus on kokku pannud hooldajate igapäevatööd silmas pidades.

Selles artiklis kirjeldame, mida koolitusel õpitakse, kuidas päev on üles ehitatud ja miks Estkeeri koduhooldajad jäid sellega väga rahule.

Hooldustöötajate ergonoomika koolitus – teooriaosa Ergonoomika Keskuses

Kliendi kodu ei ole hooldusasutus

Hooldekodus või haiglas on olemas reguleeritava kõrgusega voodid, tõstukid ja kolleeg kõrval. Koduhoolduses on olukord teine:

  • Abivahendeid sageli ei ole. Puuduvad hooldusvoodi, tõstuk ja reguleeritava kõrgusega mööbel.
  • Pinnad on madalad. Klient istub madalal diivanil, voodis või kušetil ning hooldaja töötab kummargil.
  • Hooldaja töötab üksi. Kolleegi pole kõrval, aega on vähe ja otsus, kuidas toiming teha, jääb hooldajale endale.

Ergonoomika põhimõte on kohandada töö inimesele, mitte inimene tööle. Ergonoomikas vaadatakse koos kolme osa: inimest, tööd ja keskkonda. Kui keskkond muutub iga kliendiga, on hooldaja kõige olulisem tööriist õige töövõte. Seetõttu keskendub hooldustöötajate ergonoomika koolitus võtetele, mis toimivad ka siis, kui abivahendeid pole, ning selgitab, millal on neid siiski kindlasti vaja.

Vigastuse riski suurendavad viis tegurit: raskus, kaugus kehast, kummardus koos pöördega, kordused ja pikk paigalseis. Mida rohkem neid korraga esineb, seda suurem on oht. Näiteks sokkide jalga panemine madalal diivanil ühendab kummarduse, pöörde ja paigalseisu ning kordub iga päev. Hooldustöötajate ergonoomika koolitusel otsitakse iga toimingu juures võimalust vähendada vähemalt ühte neist teguritest.

Mida hooldustöötajate ergonoomika koolitusel õpitakse

Koolituspäev kestab kuni 8 akadeemilist tundi. Hommikul pannakse alus ja pärastlõunal harjutatakse. Teoreetiline osa on lühike, näitlik ja iga teema juures seotud osalejate enda tööga.

Ergonoomika kolm tahku. Hooldustöös puudutavad töötajat kõik ergonoomika valdkonnad. Füüsiline ergonoomika tähendab kehaasendeid, liigutusi ja raskuste teisaldamist. Kognitiivne ergonoomika hõlmab kliendi seisundi hindamist ja otsustamist. Organisatsiooniline ergonoomika puudutab graafikut, ajasurvet ja pause.

Keha ja koormus. Osalejad saavad teada, kuidas lülisammas, liigesed ja lihased töötavad ning miks valu tekib enamasti pehmetes kudedes: lihastes, kõõlustes, sidemetes ja lülivahekettades. Lihtne harjutus veepudeliga näitab, kui palju suurem on koormus, kui raskus on kehast kaugel.

Staatiline ja dünaamiline lihastöö. Hooldustöös ei ole suurim probleem alati üks raske tõste. Sageli koormab rohkem pikk kummargil hoidmine pesemise või riietamise ajal, sest pinges lihase verevarustus halveneb ning väsimus ja valu tulevad kiiresti.

Neutraalne kehaasend. Kummardumine, küünitamine, keerdumine ja külgpainutus on hooldustöös igapäevased. Koolitusel õpitakse neid asendeid märkama ja lühendama.

Asendi mõju seljale. Mõõtmised (Wilke jt, 1999) näitavad, et 20 kg raskus keha lähedal koormab nimmediski umbes poole vähem kui sama raskus ümara seljaga ette kummardudes. Kauguse vähendamine on kõige tõhusam võte.

Viis põhireeglit, mis kehtivad igas toimingus:

  1. Kindel alus – jalad õlgade laiuselt, üks jalg ees.
  2. Neutraalne selg – painuta puusadest ja põlvedest.
  3. Koormus lähedal – klient ja vahendid keha lähedal.
  4. Liigu jalgadega – pööra kogu kehaga, mitte seljast.
  5. Klient aitab – lase tal teha, mida ta ise suudab.

Lisaks käsitleb hooldustöötajate ergonoomika koolitus kliendi kodu kiirhindamist enne tööd, kliendi liikumisvõime hindamist ja olukordi, kus üksi siirdada ei tohi. Näiteks kui klient ei kanna oma raskust, on kukkunud või vajalik abivahend puudub, tuleb kutsuda kolleeg või teavitada juhti. „Ei“ ütlemine ebaturvalisele siirdamisele ei ole laiskus, vaid ohutus.

Töövõime maja. Teooria lõpetab Soome teadlase Juhani Ilmarineni töövõime maja mudel. Selle vundament on tervis ja funktsionaalne võimekus, mille peale ehituvad pädevus, väärtushinnangud ja töö ise. Ergonoomika hoiab maja vundamenti tugevana, et hooldaja jaksaks oma tööd teha ka aastate pärast.

Praktiline osa: siirdamine, abivahendid ja mikropausid

Hooldustöötajate ergonoomika koolituse pärastlõunane osa on täielikult praktiline. Iga osaleja on nii hooldaja kui ka kliendi rollis, sest nii tunneb ta võtte mõju omal nahal. Harjutatakse hooldusvoodi, madala voodi või diivani, ratastooli ja abivahendite juures.

Praktikas õpitakse näiteks:

  • klienti külili pöörama ja voodis peatsi suunas nihutama libirulli või libilinaga, teda tõstmata;
  • klienti istuli ja püsti aitama nii, et klient ise kaasa aitab;
  • madala diivani juures töötama ühe põlve toel ja pehme aluse peal, mitte kummargil;
  • riietama, pesema ja toitma väiksema koormusega;
  • kasutama siirdamise abivahendeid ITAKi valikust: libirulle, libilinu, libistuslauda ja tugikäepidemeid;
  • kasutama kliendi kodus olemasolevaid vahendeid, nagu käetugedega tool, padjad, taburet ja volditud rätik.

Iga siirdamine algab plaanist. Enne liigutust hinnatakse klienti ja iseennast, tehakse teekond vabaks ja pannakse pidurid peale. Liigutuse ajal juhib üks inimene selge käsklusega „üks, kaks, kolm – tõuseme“ ning liigutakse väikeste sammudega. Pärast kontrollitakse kliendi asendit ja mugavust. Kui kliendi seisund on muutunud, pannakse see kirja ja antakse edasi.

Praktikas harjutatakse ka kliendi asendi toestamist. Klient, kes ise liikuda ei suuda, vajab asendivahetust vähemalt iga kahe tunni järel. Patjade õige paigutus vähendab pinget alaseljas ja survet kandadele ning toetab hingamist ja vereringet.

Koolituse oluline sõnum on „libista, ära tõsta“. Inimene ei ole kast – klienti juhendatakse ja libistatakse ning tõstmine on viimane valik.

Hooldustöötajate ergonoomika koolitus – pesemine, riietamine ja toitmine väiksema koormusega

Eraldi tähelepanu saab töö madala voodi, diivani või kušeti juures, sest see on koduhoolduse igapäevane reaalsus. Hooldaja laskub alla jalgadega, ühe põlve toel või sammasendis, ja paneb põlve alla volditud rätiku. Töö tuuakse enda juurde: klient liigub serva lähemale, vahendid on käeulatuses ning pesukauss on toolil, mitte põrandal. Osalejad teevad sama toimingu kõigepealt tavapärasel viisil ja siis uue võttega ning tunnevad erinevust ise.

Päeva jooksul tehakse koos läbi ka mikropausid: 1–2-minutilised harjutused selja, õlgade, kaela ja jalgade jaoks, mida saab teha kliendi juures. Lühike paus pärast rasket toimingut on parem kui pikk paus päeva lõpus. Päeva lõpetab test, mis kinnitab õpitut. Just praktika teeb hooldustöötajate ergonoomika koolitusest päeva, mille võtted jõuavad järgmisel hommikul tööle kaasa.

Näide: Estkeeri koduhooldajate koolitus suvel 2026

Suvel 2026 viis ProOhutus Tartus läbi hooldustöötajate ergonoomika koolituse Estkeer OÜ koduhooldustöötajatele. Koolitust juhtis ergonoom Mari-Liis Štrik-Ott (tase 7).

Hooldustöötajate ergonoomika koolitus – Estkeeri koduhooldajate koolitus ja siirdamisvahendid

Päev järgis koolituse tavapärast ülesehitust. Hommikul käsitleti ergonoomika põhimõtteid ja nende kasutamist hooldustöös, pärast lõunat raskuste ja inimeste teisaldamist ning siirdamisvahendite kasutamist. Päeva lõpetas test.

Koolitus ehitati üles koduhoolduse tegelikkusele, mitte haigla tingimustele. Juba päeva alguses rääkisid osalejad, mis on nende töös füüsiliselt kõige raskem ja millises kodus on olnud kõige keerulisem töötada. Neid näiteid kasutati pärastlõunal harjutustes. Nii harjutati olukordi, mis hooldajaid päriselt ees ootavad: sokkide jalga panemist madalal diivanil, kliendi pööramist kitsas toas ja istuli aitamist ilma hooldusvoodita.

Hooldustöötajate ergonoomika koolitus oli väga praktiline ja osalejate tagasiside oli ülipositiivne. Päev näitas, et kui koolitus lähtub hooldajate endi olukordadest, saavad nad kaasa võtted, mida järgmisel tööpäeval kohe kasutada.

youtube placeholder image

Koolitusel osalenud Estkeeri projektijuht Kadri Nöps jagas oma muljeid nii:

Kadri Nöps, Estkeeri projektijuht

Minu jaoks on koolituste puhul lisaks uute teadmiste ja praktiliste oskuste omandamisele oluline ka meeskonnana koos tegutsemise ja õppimise kogemus. Ergonoomikakeskuses toimunud koolitusel oli see kõik olemas.

Sotsiaalkiirabi töö eripärast tulenevalt puutuvad meie töötajad kokku väga erinevate olukordade ja koduste keskkondadega. Tingimused ei ole alati ideaalsed ning töötajal tuleb kohapeal leida parim võimalik lahendus, arvestades nii abivajaja vajaduste kui ka enda tervise ja ohutusega. Seetõttu hindan väga, et koolitusel keskenduti reaalsetele tööolukordadele, ohutegurite märkamisele ja kaardistamisele ning sellele, kuidas ka keerulistes tingimustes teha võimalikult ergonoomilisi ja ohutuid valikuid.

Meeskonnaga muljeid vahetades jäi mulle eriti kõlama ühe pikaajalise kogemusega hooldustöötaja tagasiside. Ta on osalenud vähemalt viiel ergonoomikakoolitusel, mille sisu on olnud üsna sarnane, kuid seekord läheneti teemale hoopis uuest vaatenurgast. Projektijuhina on rõõm kuulda, et ka suure kogemustepagasiga töötajad leidsid koolituselt enda jaoks midagi uut ja väärtuslikku.

Eraldi soovin tunnustada Ergonoomikakeskuse koolitajate positiivset energiat ja oskust luua vahetu ning kaasav õhkkond. Koolitus oli aktiivne, praktiline ja kaasamõtlemisele innustav.

Just selliseid koolitusi projektijuhina väärtustangi, kus lisaks uutele teadmistele ja oskustele kasvavad ka töötajate teadlikkus, motivatsioon ning meeskonnatunne.

Kadri Nöps, projektijuht, Estkeer

Kellele koolitus sobib ja miks see on tööandja kohustus

Hooldustöötajate ergonoomika koolitus sobib:

  • koduhooldustöötajatele ja hooldusteenuse pakkujatele;
  • hooldekodude ja üldhooldusteenuse töötajatele;
  • tegevusjuhendajatele ja abihooldajatele;
  • tervishoiuasutuste hooldus- ja abipersonalile.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järgi peab tööandja juhendama töötajaid ergonoomiliselt õigete tööasendite ja -võtete kasutamisel. Sotsiaalministri määrus nr 26 nõuab ka raskuste käsitsi teisaldamise riski hindamist ja töötajate juhendamist abivahendite kasutamisel. Hooldustöötajate ergonoomika koolitus aitab seda kohustust täita sisuliselt, mitte ainult paberil.

Kasu on mõlemal poolel. Töötaja hoiab oma tervist ja töövõimet, tööandja vähendab haiguspäevi ja vigastusi. Euroopas on luu- ja lihaskonna vaevused kõige levinum tööga seotud terviseprobleem ning nende ennetamine on mõistlik nii inimese kui ka ettevõtte jaoks.

Koolitus aitab ka ühtlustada meeskonna töövõtteid. Kui kõik kasutavad samu käsklusi ja võtteid, on kahekesi siirdamine ohutum nii kliendile kui ka hooldajale. Uutele töötajatele annab see kindla alguse, kogenud hooldajatele aga võimaluse oma harjumused üle vaadata.

Korduma kippuvad küsimused

Kui pikk on koolitus? Hooldustöötajate ergonoomika koolitus kestab ühe päeva ehk 8 akadeemilist tundi: hommikul teooria, pärastlõunal praktika.

Kas osalejad peavad midagi kaasa võtma? Pärastlõunaseks praktikaks on vaja riietust, milles saab põlvitada ja kükitada.

Kas koolitus sobib ka asutusele, kus on tõstukid olemas? Jah. Põhivõtted kehtivad igas keskkonnas ning abivahendite kasutamist harjutatakse eraldi.

Kas koolitust saab kohandada meie asutuse vajadustele? Jah. Enne koolitust räägime läbi, millised on teie klientide liikumisvõimed, millised abivahendid on olemas ja millised olukorrad on töötajatele kõige raskemad.

Millal tasub pöörduda töötervishoiuarsti poole? Kui valu kordub või ei möödu, tasub pöörduda töötervishoiuarsti poole. Koolitus ennetab vaevusi, kuid ei asenda arstlikku hinnangut.

Telli hooldustöötajate ergonoomika koolitus oma meeskonnale

ProOhutus on töötervishoiu ja tööohutuse partner ning Ergonoomika Keskus keskendub ergonoomikale. Koos pakume koolitusi, mis ühendavad teooria ja praktika. Kohandame iga hooldustöötajate ergonoomika koolituse teie asutuse töötingimuste, klientide ja abivahendite järgi. Koolituse saab läbi viia teie juures või meie ruumides Tallinnas ja Tartus. Kõik meie koolitused leiad lehelt koolitused.

Meie meeskonnas on kutsetaseme 7 ergonoomid, kes tunnevad nii inimese keha kui ka töökeskkonna nõudeid. Lisaks koolitustele teeme töökohtade ja töövõtete ergonoomilisi hindamisi ning riskianalüüse, et õpitud võtted saaksid toetust ka töökorraldusest.

Võta ühendust: info@proohutus.ee või +372 5698 3157.

Artikli autor: Siim Ansberg

Jaga postitust:

Teised artiklid

0
Ostukorv
Sinu ostukorv on hetkel tühiPoodi

Registreeri üritusele