Küsimus “Kes vastutab ettevõttes tööohutuse eest?” kerkib esile igas organisatsioonis, kus tehakse tööd, mis võib mõjutada tervist. Eesti töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) annab sellele küsimusele selge ja üheselt mõistetava vastuse: lõplik vastutus lasub tööandjal.
Samas ei tähenda see, et teised osapooled rolli ei mängi. Vastupidi – tööohutus on süsteem, kus iga lüli mõjutab tulemust. Selleks, et mõista, kes vastutab ettevõttes tööohutuse eest, tuleb vaadata kõiki osapooli eraldi: juhatus, juhid, töökeskkonnaspetsialist, töökeskkonnavolinik, töötajad, töötervishoiuteenuse osutajad ja Tööinspektsioon.
Alljärgnevalt on faktipõhine ülevaade, mis tugineb TTOS‑ile, Tööinspektsiooni ametlikele seisukohtadele ja juristide tõlgendustele.
Juhatuse vastutus
Kui küsida “Kes vastutab ettevõttes tööohutuse eest?”, siis seaduse järgi on vastus alati: tööandja, kelleks juriidilise isiku puhul on juhatus.
TTOS § 13 ja § 14 sätestavad tööandja kohustused. Need kohustused on ulatuslikud ja hõlmavad nii töökorraldust, ohutust, juhendamist, riskianalüüsi kui ka tööõnnetuste uurimist.
Juhatus vastutab selle eest, et:
- töökeskkond oleks ohutu
- riskianalüüs oleks tehtud ja ajakohane
- töötajad oleksid juhendatud ja väljaõpetatud
- isikukaitsevahendid oleksid olemas ja kasutusel
- töövahendid oleksid ohutud
- tööõnnetused oleksid uuritud
- tervisekontrollid oleksid korraldatud
- töökeskkonna juhtimine oleks süsteemne
Tööinspektsiooni juristid rõhutavad: juhatus ei saa vastutust delegeerida.
Isegi kui ettevõttes on töökeskkonnaspetsialist või volinik, jääb küsimusele “Kes vastutab ettevõttes tööohutuse eest?” vastuseks ikkagi juhatus.
Juhatuse vastutus võib realiseeruda:
- väärteomenetluses
- kriminaalmenetluses (raske kehavigastus või surm)
- tsiviilvastutuses (kahju hüvitamine)
- haldusmenetluses (ettekirjutused, sunniraha)
See on kõige tugevam ja kõige ulatuslikum vastutus ettevõttes.
Töökeskkonnaspetsialisti vastutus
Töökeskkonnaspetsialisti roll on TTOS § 16 järgi korraldada tööandja nimel tööohutuse tegevusi.
Ta ei ole otsustaja, kuid tal on seadusest tulenev kohustus sekkuda, kui tekib otsene oht elule või tervisele.
TTOS § 16 lõige 5 sätestab:
Töökeskkonnaspetsialist on kohustatud peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelama ohtliku töövahendi kasutamise, kui on tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.
See on fakt, mitte tõlgendus. Seega on töökeskkonnaspetsialistil õigus ja kohustus peatada töö, kui olukord on eluohtlik.
Töökeskkonnaspetsialisti ülesanded:
- riskianalüüsi korraldamine
- tööohutuse olukorra hindamine
- juhendite koostamine
- töötajate juhendamise korraldamine
- töötingimuste kontrollimine
- tööõnnetuste uurimises osalemine
- ettepanekute tegemine tööandjale
Oluline on mõista: töökeskkonnaspetsialist ei vastuta tööohutuse lõpptulemuse eest.
Ta vastutab töökeskkonnas ohutu töökeskkonna loomise eest, tehes ettepanekuid tööandjale, kuid küsimusele “Kes vastutab ettevõttes tööohutuse eest?” ei ole vastus tema.
Töökeskkonnaspetsialisti teenust osutavate ettevõtete vastutus
Kui ettevõte kasutab tööohutuse korraldamiseks välise teenusepakkuja abi, tekib sageli küsimus, kas vastus küsimusele “Kes vastutab ettevõttes tööohutuse eest?” võib olla hoopis teenuseosutaja.
Faktidele tuginedes on vastus: ei saa olla.
TTOS ei anna töökeskkonnaspetsialisti teenust osutavale ettevõttele tööandja‑tasandi vastutust.
Teenusepakkuja vastutab ainult oma töö kvaliteedi ja professionaalsuse eest, mitte tööandja seadusest tulenevate kohustuste täitmise eest.
Tööinspektsiooni juristide ja konsultantide seisukoht on üheselt selge:
välise töökeskkonnaspetsialisti kasutamine ei vähenda ega muuda tööandja vastutust.
Teenusepakkuja vastutus on piiratud järgmiste valdkondadega:
- teenuse osutamine vastavalt lepingule
- tööohutusalaste dokumentide koostamine või täiendamine
- riskianalüüsi läbiviimine või selle korraldamine
- juhendite koostamine
- tööandjale nõu andmine
- tööandja teavitamine ohtudest, puudustest ja rikkumistest
- tööandja informeerimine seaduse nõuetest
Teenusepakkuja ei vastuta:
- tööandja otsuste eest
- töökorralduse eest
- töötajate juhendamise tegeliku toimumise eest
- isikukaitsevahendite kasutamise eest
- tööõnnetuste ärahoidmise eest
- tööandja kohustuste täitmise eest TTOS § 13 ja § 14 mõttes
See tähendab, et isegi kui töökeskkonnaspetsialisti teenust osutab professionaalne ettevõte, jääb küsimusele “Kes vastutab ettevõttes tööohutuse eest?” vastuseks ikkagi tööandja.
Mida teenusepakkuja peab tegema?
Teenusepakkuja peab:
- tegutsema heas usus
- järgima erialaseid standardeid
- andma tööandjale korrektset ja ajakohast infot
- osutama teenust professionaalselt
- dokumenteerima oma tegevused
- teavitama tööandjat viivitamata, kui avastab ohu või rikkumise
Kui teenusepakkuja jätab oma töö tegemata või teeb seda puudulikult, võib ta vastutada:
- lepingulises korras (tsiviilvastutus)
- kutsealase hooletuse eest
- kahju tekitamise eest, kui see on otseselt seotud tema tegevusega
Kuid isegi sellisel juhul ei muutu tööandja vastutus väiksemaks.
Tööandja peab tagama, et teenusepakkuja töö tulemused oleksid rakendatud, mitte ainult olemas.
Mida teenusepakkuja ei saa teha?
Teenusepakkuja ei saa:
- võtta üle tööandja seadusest tulenevat vastutust
- teha tööandja eest otsuseid
- tagada tööohutust ilma tööandja koostööta
- sundida tööandjat investeerima või töökorraldust muutma
- vastutada töötajate käitumise eest
Seega ei ole töökeskkonnaspetsialisti teenust osutav ettevõte vastus küsimusele “Kes vastutab ettevõttes tööohutuse eest?”, kuid ta on oluline partner tööandja kohustuste täitmisel.
Kuidas Tööinspektsioon seda käsitleb?
Tööinspektsiooni ametlik seisukoht on järgmine:
- teenusepakkuja saab aidata tööandjat
- teenusepakkuja saab koostada dokumente
- teenusepakkuja saab anda nõu
- teenusepakkuja saab osaleda tööõnnetuste uurimisel
- teenusepakkuja saab teha ettepanekuid
Kuid Tööinspektsioon ei tee ettekirjutusi teenusepakkujale, vaid tööandjale, sest tööandja on seaduse mõttes vastutav isik.
See tähendab, et isegi kui teenusepakkuja on oma töös eksinud, jääb küsimusele “Kes vastutab ettevõttes tööohutuse eest?” vastuseks tööandja, mitte teenuseosutaja.
Töökeskkonnavoliniku vastutus
Töökeskkonnavolinik on töötajate poolt valitud isik, kelle roll on TTOS § 17 järgi esindada töötajate huve tööohutuse küsimustes.
Voliniku ülesanded:
- jälgida töökeskkonna ohutust
- teavitada tööandjat ohtudest
- osaleda riskianalüüsi protsessis
- osaleda tööõnnetuste uurimisel
- esindada töötajaid tööohutuse teemadel
Volinik ei vastuta tööandja kohustuste täitmise eest. Ta ei vastuta riskianalüüsi kvaliteedi, juhendamise ega töökorralduse eest.
Juhtide vastutus
Juhtide (osakonnajuhid, meistrid, vahetusevanemad) roll on Tööinspektsiooni praktika järgi kõige otsesem.
Nad on tööandja esindajad, kes juhendavad, kontrollivad ja korraldavad igapäevast tööd.
Juht vastutab selle eest, et:
- töötajad oleksid juhendatud
- töökorraldus oleks ohutu
- isikukaitsevahendeid kasutataks
- ohtlikud olukorrad kõrvaldataks
- tööohutuse nõudeid täidetaks
Kui juht ei täida oma kohustusi, võib vastutus langeda nii juhile kui ka juhatusele.
Kuid lõplik vastus küsimusele “Kes vastutab ettevõttes tööohutuse eest?” jääb endiselt tööandjale.
Iga töötaja vastutus
TTOS § 15 sätestab töötaja kohustused. Töötaja vastutab selle eest, et ta:
- järgib ohutusnõudeid
- kasutab isikukaitsevahendeid
- osaleb juhendamises
- teavitab ohtudest
- ei ohusta ennast ega teisi
Töötaja vastutus on käitumuslik, mitte strateegiline.
Ta ei vastuta riskianalüüsi, juhendite ega töökorralduse eest.
Töötervishoiuteenuse osutajate vastutus
Töötervishoiuarstid ja -õed vastutavad selle eest, et:
- tervisekontrollid oleksid nõuetekohased
- hinnangud töötingimustele oleksid korrektsed
- soovitused tööandjale oleksid asjakohased
Nad ei vastuta tööandja otsuste eest.
Kui tööandja ei täida arsti soovitusi, jääb vastutus tööandjale.
Seega ei ole töötervishoiuteenuse osutaja vastus küsimusele “Kes vastutab ettevõttes tööohutuse eest?”, kuid tema roll on oluline riskide hindamisel.
Tööinspektsiooni vastutus – järelevalve, mitte tööohutuse tagamine
Tööinspektsioon ei vastuta ettevõtte tööohutuse eest.
Tööinspektsiooni roll on TTOS § 23 järgi:
- teha järelevalvet
- anda ettekirjutusi
- määrata sunniraha
- menetleda tööõnnetusi
- nõustada tööandjaid ja töötajaid
Tööinspektsioon ei loo töökeskkonda, ei juhenda töötajaid, ei tee riskianalüüsi ega korralda töökorraldust.
Seega ei ole Tööinspektsioon vastus küsimusele “Kes vastutab ettevõttes tööohutuse eest?”.
Kokkuvõte – kes siis vastutab ettevõttes tööohutuse eest?
TTOS-ile tuginedes on vastus järgmine:
- Lõplik vastutus: tööandja (juhatus)
- Igapäevane korraldus: juhid
- Töö peatamise kohustus ohu korral: töökeskkonnaspetsialist
- Töötajate esindamine: töökeskkonnavolinik
- Ohutusnõuete järgimine: iga töötaja
- Teenuse kvaliteet: töötervishoiuteenuse osutajad
- Järelevalve: Tööinspektsioon
Seega, kui küsida “Kes vastutab ettevõttes tööohutuse eest?”, siis seaduse järgi on vastus alati: tööandja ehk juhatus.
Kõik teised rollid toetavad, täiendavad ja täidavad oma kohustusi, kuid ei vabasta tööandjat vastutusest.
Artikli autor: Siim Ansberg
