Eestis on üks kummaline paradoks. Me räägime digiriigist, rohetehnoloogiast, innovatsioonist ja targast majandusest, aga kui jutt jõuab kemikaaliohutuse juurde, siis selgub, et paljud ettevõtted ei tea siiani, kes koostab kemikaali ohutuskaarte. Mõni arvab, et see on „keemiku töö“, teine usub, et „tootja saadab ise“, kolmas loodab, et „küll kuskil internetis on olemas“. Ja neljas avastab alles tööinspektori külaskäigu järel, et ohutuskaardi puudumine ei ole mitte väike möödalaskmine, vaid väga konkreetne rikkumine.
Tegelikult on vastus lihtne, aga mitte lühike. Ohutuskaardi koostamine ei ole kellegi suva, vaid Euroopa Liidu REACH ja CLP määruste rangelt reguleeritud kohustus. Ja see kohustus ei lange mitte töötajale, mitte laohoidjale, mitte koristajale, vaid kemikaali tarnijale. Tarnija on aga laiem mõiste, kui esmapilgul tundub.
Kes siis ikkagi koostab kemikaali ohutuskaarte?
REACH ütleb otse: ohutuskaardi koostab aine või segu tarnija. Tarnija ei ole ainult keemiatehas kuskil Saksamaal või Poolas. Tarnija on iga ettevõte, kes:
- toodab kemikaali
- impordib kemikaali Euroopa Liitu
- segab kemikaale ja loob uue toote
- müüb kemikaali professionaalsele kasutajale
Ehk kui ettevõte toob Eestisse puhastusvahendeid, värve, liime, õlisid, lahusteid, aerosooltooteid, gaasiballoone või mis tahes kemikaalipõhiseid segusid, siis ta on tarnija. Ja tarnija peab esitama ohutuskaardi.
Siin ei ole „aga“. Ei ole „meil on väike kogus“. Ei ole „see on ju ainult puhastusvahend“. Ei ole „tootja ei saatnud“. Kui kemikaal liigub professionaalsele kasutajale, peab ohutuskaart olema olemas.
Millal peab ohutuskaart olema esitatud?
Ohutuskaart tuleb esitada hiljemalt kemikaali esmakordsel tarnimisel. Tasuta. Kirjalikult või elektrooniliselt. Mitte „kui klient küsib“, mitte „kui aega saan“, mitte „kui keegi kontrollib“. Tarnija peab ise tagama, et ohutuskaart jõuab saajani.
Euroopa Kemikaaliamet on siin väga konkreetne: ohutuskaardi ülesriputamine veebilehele ei ole esitamine. See ei ole „kättesaadavaks tegemine“. Tarnija peab ohutuskaardi päriselt edastama. E‑posti teel, paberkandjal, faksiga, kuidas iganes, peaasi, et see jõuab adressaadini.
Kui ohutuskaart on kord esitatud ja seda ei ole muudetud, ei pea seda uuesti saatma. Aga kui ohutuskaart muutub, siis tuleb uus versioon esitada kõigile, kellele viimase 12 kuu jooksul kemikaali tarniti.
Millal ohutuskaarti uuendatakse?
Ohutuskaart ei ole kivisse raiutud dokument. Seda tuleb uuendada:
- kohe, kui ilmneb uus info kemikaali ohtude kohta
- kohe, kui muutuvad riskijuhtimismeetmed
- kui kemikaalile antakse luba või luba tagasi lükatakse
- kui kehtestatakse piirang
- kui kemikaal registreeritakse REACH‑is ja lisandub kokkupuutestsenaarium
Alates 2021. aastast peavad kõik ohutuskaardid vastama määruse (EL) nr 2020/878 nõuetele. See tähendab, et vanad vormid, poolikud tabelid ja „tootja PDF aastast 2014“ ei ole enam lubatud.
Kas tarnija peab ohutuskaardi esitama ka siis, kui segu ei ole ohtlik?
Siin tuleb mängu REACH‑i detailne loogika. Tarnija peab esitama ohutuskaardi ka siis, kui segu ei ole klassifitseeritud ohtlikuks, kuid sisaldab:
- vähemalt 1% inimese tervisele või keskkonnale ohtlikku ainet (gaasilises segus 0,2%)
- vähemalt 0,1% PBT või vPvB ainet
- vähemalt 0,1% autoriseeritavat ainet
- ainet, millele on kehtestatud töökeskkonna piirväärtus
Ehk isegi „mitteohtlik“ segu võib nõuda ohutuskaarti, kui selles on piisavalt ohtlikke komponente.
Mida ohutuskaart peab sisaldama?
Ohutuskaart ei ole brošüür ega reklaamtekst. See on tehniline dokument, mille struktuur on täpselt määratletud REACH lisa II järgi. Ohutuskaart peab sisaldama 16 jaotist, sealhulgas:
- aine või segu identifitseerimine
- ohutegurid ja ohuklassid
- esmaabi juhised
- tulekahju ja lekke käsitlemine
- käitlemise ja hoiustamise nõuded
- kokkupuute kontroll ja isikukaitsevahendid
- füüsikalised ja keemilised omadused
- toksikoloogiline ja ökoloogiline teave
- jäätmekäitlus
- transpordinõuded
- regulatiivne teave
Kõik jaotised peavad olema täidetud. Kõik alajaotised peavad olema olemas. Ja kõik peab olema kooskõlas kemikaali tegeliku koostisega.
Kes koostab kemikaali ohutuskaarte Eestis?
Siin jõuame loo tuumani. Jah, tarnija peab ohutuskaardi esitama. Aga kas tarnija oskab seda teha? Kas tal on keemiateadmised? Kas ta tunneb REACH‑i lisa II nõudeid? Kas ta oskab määrata CLP‑klassifikatsiooni? Kas ta teab, millal ohutuskaart tuleb uuendada?
Enamik ettevõtteid ei oska. Ja see ei ole etteheide, see on reaalsus. Ohutuskaardi koostamine on regulatiivne eriala, mis eeldab:
- keemiaharidust
- toksikoloogia tundmist
- CLP‑klassifikatsiooni oskust
- REACH‑määruse detailset mõistmist
- kogemust kemikaaliohutuse valdkonnas
Seetõttu kasutavad Eesti ettevõtted professionaalset teenust. Ja siin tuleb mängu ProOhutus.
Miks ettevõtted ei oska ohutuskaarti ise koostada?
Sest elu on liiga lühike, et lugeda läbi REACH lisa II, CLP määruse 1272/2008, määruse (EL) 2020/878 ja kemikaaliseaduse § 22. Ja veel lühem, et aru saada, kuidas need omavahel suhestuvad.
Praktiline vastus: ohutuskaardi koostamine ei ole „täida PDF ja valmis“. See on:
- kemikaali koostise analüüs
- ohuklasside määramine
- riskijuhtimismeetmete kirjeldamine
- kokkupuutestsenaariumide koostamine
- regulatiivsete nõuete kontroll
- tõlkimine eesti keelde
- vormistamine ühtse SDS struktuuri järgi
Kui ettevõte teeb seda valesti, siis:
- ohutuskaart ei vasta REACH‑ile ja CLP-le
- järelevalve võib määrata ettekirjutuse
- töötajad ei saa õiget ohutusinfot
- ettevõte kannab õigusriski
Seega on ohutuskaardi koostamine valdkond, kus „küll kuidagi saab“ ei ole lubatud.
ProOhutus koostab kemikaali ohutuskaarte
ProOhutus on üks väheseid ettevõtteid Eestis, kes teeb ohutuskaarte professionaalselt, süsteemselt ja REACH‑i nõuetele vastavalt. Me ei kopeeri tootja dokumente. Me ei tõlgi Google Translate’iga. Me ei jäta jaotisi tühjaks. Me ei tee „kiirversioone“.
Me teeme seda nii, nagu REACH ja CLP nõuavad.
ProOhutuse teenus sisaldab:
- kemikaali klassifikatsiooni kontrolli
- ohutuskaardi koostamist või uuendamist
- kemikaali märgistuse korrigeerimist
- REACH ja CLP vastavuse kontrolli
- ohutuskaardi tõlkimist eesti keelde
- laiendatud ohutuskaartide koostamist (kui aine registreeritud >10 t)
- ohutuskaartide kohandamist välismaistest dokumentidest
- ettevõtte kasutusolukordade lisamist
Me ei tee ohutuskaarti „tootja PDF‑i põhjal“. Me koostame selle nullist, tuginedes kemikaali tegelikule koostisele ja Euroopa Liidu nõuetele.
Sest kemikaaliohutus ei ole „paberimajandus“. See on töötajate tervis, keskkonnaohutus ja ettevõtte vastutus. Kui ohutuskaart on vale, siis:
- töötaja võib kasutada vale isikukaitsevahendit
- kemikaali võib hoiustada valesti
- lekke korral võib rakendada vale esmaabi
- ettevõte võib rikkuda seadust
ProOhutus aitab ettevõtetel vältida kõiki neid riske. Me teeme ohutuskaardi nii, et see on:
- järelevalvele arusaadav
- töötajatele kasulik
- ettevõttele turvaline
- REACH‑i ja CLP‑ga kooskõlas
See on tehniline töö, mis nõuab täpsust, kogemust ja regulatiivset mõtlemist.
Teoorias koostab kemikaali ohutuskaarte tarnija, aga praktikas teeb seda ProOhutus, sest:
- tarnija ei pruugi osata
- tarnija ei pruugi teada
- tarnija ei pruugi omada keemiateadmisi
- tarnija ei pruugi mõista REACH‑i
- tarnija ei pruugi osata klassifitseerida kemikaale
Eestis on kombeks öelda, et „tark ei torma“. Kemikaaliohutuses tähendab see, et tark ei tee ohutuskaarti ise, kui ta ei ole kindel, mida ta teeb. Tark ei looda, et „tootja saadab“. Tark ei arva, et „see on ju ainult puhastusvahend“. Tark teab, et ohutuskaart ei ole paber, vaid vastutus.
Ja tark teab, et Eestis on olemas ProOhutus. Koht, kus kemikaaliohutus ei ole bürokraatia, vaid päris töö, mis hoiab päris inimesi päris ohtude eest.
Artikli autor: Siim Ansberg
