Ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku. Kui ettevõttes on töötajaid vähem kui 10, on tööandja kohustatud konsulteerima töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes.

Ettevõttes, mis koosneb mitmest territoriaalselt eraldatud struktuuriüksusest või kus töötatakse vahetustega ja kus struktuuriüksuses või vahetuses töötab korraga üle kümne töötaja, valivad töötajad igasse struktuuriüksusse või vahetusse ühe töökeskkonnavoliniku.

1) jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega;
2) osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel;
3) teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul;
4) tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte;
5) jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe;
6) jälgida, et tööandja on korraldanud töötervishoiuteenuse osutamise.

1) nõuda tööandjalt ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse abinõude rakendamist, töötajate varustamist töökorras isikukaitsevahenditega ning teha ettepanekuid ohuallika kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks;
2) pääseda ettevõttes kõigisse tema ülesannete täitmiseks vajalikesse töökohtadesse, saada tööandjalt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet TTOS § 134 lõigetes 1–3 ning § 24 lõikes 3 nimetatud andmete ja dokumentide kohta ning teavet Tööinspektsiooni ettekirjutusest tööandjale;
3) pöörduda Tööinspektsiooni;
4) peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamine, kui töötaja elu või tervis on otseselt ohus ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. Ohust tuleb viivitamata teatada tööandjale või tema esindajale. Tööd ei tohi jätkata enne, kui oht on kõrvaldatud.
(7) Töökeskkonnavolinik ei tohi oma ülesannete täitmise tõttu sattuda ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja tööandja huvide konflikt.
(8) Tööandja võimaldab töökeskkonnavolinikul täita oma kohustusi tööajal. Töökeskkonnavolinikule makstakse sellel ajal keskmist tööpäevatasu.
(9) Töökeskkonnavoliniku ülesannete täitmise aeg nähakse ette kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate kirjalikus lepingus. Ülesannete täitmise aeg sõltub ettevõtte suurusest ja töötingimustest ning muudest asjaoludest, kuid ta ei tohi olla lühem kui kaks tundi nädalas.

Tööandja näiteks kutsub kokku koosoleku, töötajad esitavad kandidaadid ja valivad hääletusega.

Tööandja korraldab töökeskkonnavolinike valimisteks ettevõtte, ettevõtte struktuuriüksuse või vahetuse töötajate koosoleku, milles on töötajatel võimalik osaleda kas otse või lihtkirjalikult volitatud isiku kaudu. Valimised loetakse toimunuks, kui neis on osalenud vähemalt 50 protsenti ettevõtte, ettevõtte struktuuriüksuse või vahetuse töötajatest. Valimiste kord sätestatakse kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate vahelises kirjalikus kokkuleppes.

Ei. Voliniku saavad valida ainult töötajad.

Vähemalt 2 tundi nädalas, tasustatakse keskmise töötasu alusel.

Jah, 2 kuu jooksul pärast valimist. Esmane koolitus on 24-tunnine väljaõpe.

Jah, kui töö ohustab otseselt elu või tervist.

Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, välja arvatud TL seaduse paragrahvi § 89. lõikes 2 nimetatud juhtudel, on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last.

TLS:
§ 94. Töötajate esindajaga töölepingu ülesütlemise erisus
(1) Enne töölepingu ülesütlemist töötajate esindajaga peab tööandja küsima töötajat esindama valinud töötajatelt või ametiühingult arvamuse töölepingu ülesütlemise kohta.
(2) Töötajat esindama valinud töötajad või ametiühing peavad andma arvamuse kümne tööpäeva jooksul selle küsimisest. Tööandja peab töötajate arvamust mõistlikul määral arvestama. Tööandja peab põhjendama töötajate arvamuse arvestamata jätmist.

Jah, 10 päeva jooksul.

Jah, nad arvestatakse kasutajaettevõtte töötajate hulka.

Töökeskkonnavolinik ei tohi oma ülesannete täitmise tõttu sattuda ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja tööandja huvide konflikt.

Jah, ta võib tutvuda riskianalüüsi, juhendite ja tööõnnetuste materjalidega.

Jah, kui riskianalüüs näitab vajadust.

Ei. Ta võib peatada ainult konkreetse ohtliku töö.

Jah, volinikuks olemine on vabatahtlik.

Jah, kui see on selliselt tööandjaga kokku lepitud.

Jah, see on üks tema ülesannetest.

Võib, kui töötajad seda soovivad ja tööandja võimaldab.

Jah, kuid töötajad võivad valimistel otsustada ka seda, et nad ei soovi volinikku valida.

Sellisel juhul tuleb valimised protokollida koos osalejate nimekirjaga ja tuua välja, et töökeskkonnavolinikku ei valitud, sest keegi ei soovinud seda rolli võtta.

Ei tohi, huvide konflikt.

Vaata nt:
https://proohutus.ee/tookeskkonnavoliniku-tooulesanded-top10-praktikat/

Need 2 tundi ei ole formaalsus, vaid võimalus päriselt panustada ohutusse. Selle aja jooksul peaks volinik tegelema riskianalüüsi, tagasiside kogumise, ringkäikude, koolituste ja muude praktiliste tegevustega.

Jah, volinik peaks aitama riskianalüüsi täiendada ja kontrollima, kas see vastab tegelikule olukorrale. Samuti peaks ta töötajatele selgitama riskianalüüsi tulemusi.

Jah. Volinik on töötajate hääl ja peaks regulaarselt koguma tagasisidet töötingimuste, ohutuse ja tervise teemadel.

Volinik saab kontrollida, kas kaitsevahendid on olemas, korras ja õigesti kasutusel ning kas töövahendid on ohutud.

Jah. Ta võib koos töökeskkonnaspetsialistiga teha ringkäike, ohutusvestlusi ja Gemba walk’e, et tuua välja töötajate ideid ja tähelepanekuid.

Anda päriselt kasutatav aeg, tagada vajalikud ressursid ja tunnustada voliniku panust.