Kemikaaliseadusest tulenev riskianalüüs on üks olulisemaid dokumente, mida ohtlikke kemikaale käitlev ettevõte peab koostama. See ei ole pelgalt formaalsus, vaid praktiline tööriist, mis aitab mõista, millised ohud ettevõtte tegevusega kaasnevad, kuidas neid ennetada ja milliseid meetmeid tuleb rakendada töötajate, klientide ja keskkonna kaitseks. Rikianalüüsi peamine eesmärk on näidata, et suurõnnetuse ohud ja võimalikud stsenaariumid on kindlaks tehtud ning kasutusele on võetud vajalikud meetmed nende vältimiseks.
Selles artiklis selgitame samm‑sammult, kuidas kemikaaliseadusest tulenev riskianalüüs koostada, millised nõuded kehtivad, mida ettevõte peab arvesse võtma ja kuidas ProOhutus saab ettevõtet selles protsessis toetada.
Miks kemikaaliseadusest tulenev riskianalüüs on vajalik?
Kemikaaliseadusest tulenev riskianalüüs on vajalik selleks, et:
- tuvastada ohtlikud kemikaalid ja nendega seotud riskid
- hinnata õnnetuse toimumise tõenäosust ja tagajärgi
- kavandada ennetusmeetmed, mis vähendavad õnnetuse riski
- tagada töötajate, klientide ja lähiümbruse ohutus
- täita seadusest tulenevaid kohustusi ja vältida sanktsioone
- tõsta ettevõtte valmisolekut kriisiolukordadeks
Kellele kemikaaliseadusest tulenev riskianalüüs kohustuslik on?
Kemikaaliseaduse § 22 kohaselt peab iga ohtliku kemikaali käitleja:
- määrama oma ettevõtte ohtlikkuse vastavalt kemikaalide maksimaalsele võimalikule kogusele
- koostama ohtlikkuse kategooriast tulenevad dokumendid
Ettevõtted jagunevad kolme kategooriasse.
C‑kategooria ehk ohtlik ettevõte koostab teabelehe, riskianalüüsi ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani.
B‑kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte koostab teabelehe, riskianalüüsi, ohutuse tagamise süsteemi kirjelduse ning ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani.
A‑kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte koostab teabelehe, ohutusaruande ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani. Ohutusaruanne sisaldab ka riskianalüüsi ning ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust.
Oluline on mõista, et kohustus ei sõltu ettevõtte suurusest, vaid kemikaalide kogustest ja ohtlikkusest. Väike ettevõte võib olla C‑kategooria, suur tootmisettevõte aga B‑ või A‑kategooria.
Kuidas kemikaaliseadusest tulenev riskianalüüs koostada?
Kemikaaliseadusest tulenev riskianalüüs koosneb seitsmest kohustuslikust osast. Sh tuleb kirjeldada ka käitist ja selle lähiümbrust, sest see mõjutab otseselt ohtude määratlemist ja stsenaariumite hindamist.
1. Ettevõtte kirjeldus
Kuigi ettevõtte kirjeldus ei ole määruse nr 18 kohaselt kohustuslik osa, on see riskianalüüsi kvaliteedi seisukohalt ülioluline. Ettevõtte kirjeldus loob tugeva aluse riskianalüüsi koostamiseks, sest aitab arvesse võtta kõik olulised asjaolud ja tagada, et analüüs vastab nõuetele.
Ettevõtte kirjelduses tuleb välja tuua:
- tegevusala kirjeldus
- info töötajate, tööaja ja töökorralduse kohta
- asukoha lähiümbruse kirjeldus (naabrid, kaugused, tundlikud objektid)
- hoonete ja territooriumil toimuva tegevuse kirjeldus
- tehnoloogiate ja ohtlike kemikaalidega seotud seadmete kirjeldus
- info ettevõtte kriisikindluse kohta
Kriisikindluse osa on eriti oluline: tuleb selgitada, kuidas elektrikatkestused, sideprobleemid, äärmuslikud ilmastikutingimused või küberturvalisuse rikked võivad mõjutada ohtlike kemikaalide käitlemist.
2. Metoodika kirjeldus ja põhjendus
Riskianalüüsi koostamisel tuleb kasutada üldtunnustatud metoodikaid, näiteks:
- kontroll‑leht
- vea‑ ja sündmustepuu analüüs
- tagajärje‑tõenäosuse riskimaatriks
- tüüpstsenaariumite analüüs
- ristlipsu analüüs
- HAZOP
Lisaks tuleb kirjeldada, millist modelleerimistarkvara kasutatakse ohualade arvutamiseks. Näiteks võib kasutada vabatarkvara ALOHA või mõnda muud üldtunnustatud rahvusvahelist modelleerimistarkvara.
Metoodika osa peab sisaldama:
- valitud metoodika kirjeldust
- põhjendust, miks see metoodika sobib
- viiteid kasutatud dokumentidele, standarditele ja seadustele
3. Ohtude määratlemine ja ohtlikud veosed
See on üks riskianalüüsi keskseid osi. Juhendmaterjal rõhutab, et tuleb käsitleda nii ettevõttesiseseid kui ka ettevõtteväliseid ohuallikaid.
Ettevõttesiseste ohtude hulka kuuluvad:
- inimlikud eksimused
- seadmete rikked
- torustike vananemine
- protsessi parameetrite kõrvalekalded
- vale hooldus
- kemikaalide lubamatu kokku segamine
- laadimisprotseduuride rikked
Ettevõttevälised ohud võivad olla:
- naaberettevõtte tulekahju või plahvatus
- ühiste torustike või seadmete rike
- pahatahtlik tegevus (terrorism, küberrünnak)
- looduslikud ohud (torm, üleujutus, äike, maalihe)
Juhendmaterjal rõhutab, et tuleb arvesse võtta ka ATEX‑keskkonnad ja ohtlike veoste liikumine territooriumil.
4. Õnnetuse võimaliku stsenaariumi üksikasjalik kirjeldus
Stsenaariumite kirjeldus peab olema detailne. Riskianalüüsis tuleb võimalikke stsenaariume kirjeldada põhjalikult, tuues välja nii nende tõenäosuse kui ka tingimused, mille korral õnnetus võib aset leida.
Stsenaariumite kirjeldamisel tuleb:
- selgitada, mis õnnetuse vallandab
- tuua välja ettevõttesisese ja ettevõttevälise mõju
- hinnata doominoefekti võimalikkust
- arvestada looduslike teguritega
Kui mõni stsenaarium ei ole tõenäoline, tuleb see selgelt põhjendada.
5. Õnnetuse toimumise tõenäosuse hinnang
Tõenäosuse hindamisel kasutatakse statistikat, uuringuid, analüüse või eksperdiarvamust. Näiteks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) juhendmaterjal soovitab lähtuda tabelist, kus tõenäosus on jaotatud viide kategooriasse alates „vähem kui kord 25 aasta jooksul“ kuni „vähemalt kord kuus“.
Ettevõte võib koostada ka oma tõenäosuse hindamise tabeli, kuid see tuleb põhjendada.
6. Õnnetuse tagajärgede ulatuse ja raskuse hindamine
Tagajärgede hindamisel tuleb analüüsida mõju:
- inimeste elule ja tervisele
- keskkonnale
- varale
TTJA juhendmaterjal rõhutab: „Tagajärgede hindamiseks on tarvis analüüsida õnnetuse mõju ja sellest tulenevalt selgitada, kas õnnetuse tagajärjed on lokaalsed või ohustavad laiemat ümbruskonda.“
Tagajärgede hindamisel tuleb:
- määrata ohuala
- esitada ohuala kaart
- tuua välja ohualasse jäävate inimeste arv
- hinnata keskkonnakahjustusi
- hinnata materiaalset kahju
7. Õnnetuse ennetamise abinõude kirjeldus
Ennetusabinõud peavad olema:
- konkreetsed
- rakendatavad
- seotud tuvastatud ohtudega
Näiteks:
- tehnilised tõkked
- protseduurilised meetmed
- hoolduskava
- töötajate väljaõpe
- ohutusjuhendid
8. Ülevaade varasematest õnnetustest ja vahejuhtumitest
Juhendmaterjal rõhutab, et tuleb analüüsida:
- varasemaid õnnetusi
- vahejuhtumeid
- õnnetuselähedasi olukordi
See aitab mõista, millised riskid on varem realiseerunud ja kuidas neid tulevikus vältida.
Riskianalüüsi ajakohastamine ja kooskõlastamine
Kemikaaliseadusest tulenev riskianalüüs tuleb ajakohastada:
- vähemalt kord viie aasta jooksul
- kui muutuvad kemikaalid, kogused, protsessid või rajatised
- kui ilmnevad uued tehnilised teadmised
- pärast suurõnnetust
Kooskõlastamine toimub TTJA ja Päästeametiga. Dokumente tuleb esitada JVIS‑i kaudu.
Kuidas ProOhutus aitab kemikaaliseadusest tulenevat riskianalüüsi koostada?
ProOhutus toetab ettevõtteid kogu protsessi vältel. Vajadusel:
- määrame ettevõtte ohtlikkuse kategooria
- kaardistame kemikaalid, protsessid ja käitise
- koostame kemikaaliseadusest tuleneva riskianalüüsi vastavalt juhendmaterjalile
- hindame stsenaariume ja tõenäosusi
- koostame ennetusmeetmed
- valmistame ette teabelehe, HOLP‑i ja ohutuse tagamise süsteemi kirjelduse
- koolitame töötajaid ja juhte
Meie eesmärk on teha riskianalüüs nii, et see oleks:
- praktiline
- arusaadav
- rakendatav igapäevases töös
- kooskõlas TTJA ja Päästeameti nõuetega
Kokkuvõte
Kemikaaliseadusest tulenev riskianalüüs on ettevõtte ohutuse keskne dokument. See aitab tuvastada ohud, hinnata riske, kavandada ennetusmeetmed ja tagada, et ettevõte vastab seaduse nõuetele. Juhendmaterjal annab selged suunised, kuid praktikas vajab riskianalüüsi koostamine põhjalikkust, kogemust ja metoodilist lähenemist.
ProOhutus aitab ettevõttel koostada kemikaaliseadusest tuleneva riskianalüüsi nii, et see oleks kvaliteetne, nõuetele vastav ja praktiline.
Artikli autor: Siim Ansberg
