Terviklik juhend ohutuks tõstmiseks, lükkamiseks ja kandmiseks
Raskuste käsitsi teisaldamine kuulub paljude tööde igapäevaellu – olgu tegu tootmise, lao, ehituse, hoolduse, jaekaubanduse või bürooga. Just seetõttu on see üks levinumaid luu‑ ja lihaskonna ülekoormuse ning tööõnnetuste põhjuseid. Hea uudis on, et suurem osa nendest vaevustest ja õnnetustest on välditavad, kui järgida süsteemset lähenemist: hinnata riske, kasutada õigeid töövõtteid, sobivaid abivahendeid ja teha teadlikke otsuseid töövoo kujundamisel.
1) Mis on „raskuste käsitsi teisaldamine“ ja millal see kohaldub?
Õiguslikus tähenduses on raskuste käsitsi teisaldamine tõstmine, langetamine, käes hoidmine, kandmine või tõmbamine-lükkamine, mida teeb üks või mitu töötajat. Raskuste käsitsi teisaldamine algab Eestis alates 5‑kilost, eesmärgiga vähendada töötajate luu‑ ja lihaskonna ülekoormuse ning seljavigastuste riski. See hõlmab nii üksikut rasket tõstet kui ka korduvaid liigutusi tööpäeva jooksul.
Märkus: kui käsitsi tõsta ei saa või risk on liialt kõrge, tuleb kasutada mehaanilisi abivahendeid (kraanad, telfrid, tungrauad, auto‑ ja elektrilaadurid jms). Selliseid vahendeid tohib kasutada vaid pärast katsetamist (tõsteproov) ja korrektse märgistuse olemasolul (kontrollsilt). Märgistuseta või katsetuse tähtaega ületanud tõsteseadmete ja abivahendite kasutamine on keelatud.
2) Raskuste käsitsi teisaldamine riskianalüüsis
Töökohal tuleb raskuste käsitsi teisaldamine käsitleda riskianalüüsi punktina: alustada tuleb töö iseloomu ja konteksti kaardistamisest ning seejärel hinnata liigutuste kestust, sagedust, objekti massi ja haaratavust, tööasendit ja keskkonnategureid. Koormus kasvab hüppeliselt, kui on tarvis kõndida treppidel, liikuda konarlikul pinnal, töötada kitsastes oludes või teha pööravaid liigutusi koormat hoides.
Raskuste käsitsi teisaldamine võib alata alles siis, kui inimene tunneb ohutuid töövõtteid (nt millal ja kuidas kasutada abivahendeid, milline on turvaline tõstetehnika) ja mõistab tagajärgi, mis kaasnevad ohutusnõuete eiramisega (terviseriskid, tööõnnetused). Eriti ohtlikud on paljukordsed madalad tõsted – võimalusel tuleks paigutada tõstmist vajavad esemed nii, et käed püsiksid vöökoha kõrguse lähedal. Lisaks tuleks vältida kehatüve rotatsiooni – kui on vaja pöörata, tee seda jalgadest, mitte seljast. Iga tööliigutuse ajal hoia lülisammas võimalikult teljeline (see ei tähenda jäika „kangestumist“, vaid loomulike liikumiste teadvustatud kontrolli).
3) Keelatud tegevused – piirid, millest ei tohi üle astuda
Mõned praktikad on üksnes „halvad harjumused“, teised aga selgesõnaliselt keelatud. Näiteks:
- Kaubatõstukeid ja -kraanasid ei tohi kasutada inimeste tõstmiseks. Tõstukeid on konstrueeritud kauba, mitte inimeste turvaliseks tõstmiseks.
- Rokla kasutamine tõukerattana on keelatud. Selline „kiirlahendus“ suurendab kaotatud kontrolli ja kukkumiste riski.
Lisaks: raskuste käsitsi teisaldamine õlgadest kõrgemale – kasutada kindlat alust; ebakindlate alustega improviseerimine on keelatud.
4) Soovituslikud kaalud ja sagedused – miks „kui raske“ pole ainus küsimus?
Raskuste käsitsi teisaldamine ja selle ohutus ei sõltu üksnes kilogrammidest, vaid ka tõstekõrgusest, sagedusest ja soost, rahvusvaheliste juhiste järgi loetakse kirja pandud norme kehtivaks kuni ~30 tõstet tunnis – sagedasemad tsüklid nõuavad täiendavat riski vähendamist. Kõrgemal või sügaval asuvate tõstetasandite puhul tuleb lubatavaid massipiire vähendada, sest biomehaaniline koormus kasvab.
Praktikanipp: kui tõsteid on palju, alusta ülesande ümberkujundamisest: töökoha kõrguse reguleerimine, rull‑/liugpinnad, keerlevad või mehaaniliselt edasi liikuvad töötasapinnad, kahe töötaja koostõsted ja abivahendid.
5) „Kas on olemas ideaalne tõstmistehnika?“ – variatiivsus võrdub turvalisus
Ühte ja ainsat „õiget“ tõstmisasendit ei ole. Ohutuse tagab variatiivsus, st võime valida kontekstile sobiv tehnika. Alati tuleb enne tõstmist veenduda haarde kindluses – vajadusel lisada haaramiseks käepidemed või pakendada ese teisaldamist soodustavalt. Kui mass, kuju või keskkond seda nõuab, kasuta abivahendeid või tee tõste kahekesi.
Raskuste käsitsi teisaldamine: põhiprintsiibid:
- Hoia raskus keha lähedal.
- Stabiilne asend ja haare, vaade otse ette; alla vaata vaid seni, kuni veendud, et asend ja haare on kindlad.
- Ära painuta ega roteeri selga tõstmise ajal; pöörded tee jalgadest.
- Sujuvad liigutused – järsud, katkendlikud tõmbed tõstavad vigastuse riski.
- Tunne oma piire: kui mass ületab sinu turvalise suutlikkuse, katkesta ja leia lahendus (abi, abivahend).
- Langeta koorem kindlalt – kõigepealt maha, siis kohanda; „võimlemine“ raskusega käes on ohtlik.
- Tee pause, et taastada jõuvarusid.
6) Tõstmisvõtted: praktilised mustrid
Oluline on planeerida liigutusahel (kuhu asetad koorma, kas tõstmisel või langetamisel on takistusi, kas on vajadus pöördeks) ning hoida raskusjoon kehalähedane. Süstemaatiline lähenemine algab „tee puhtaks, tee plaan“ mõtteviisist – tõste edeneb sujuvamalt ja riskid vähenevad.
7) „Kiire‑kiire“ – miks ajasurve sünnitab halbu harjumusi
Ajasurvega töö tekitab kiusatuse „lõigata nurki“: haarata koormast kaugelt, pöörata seljast, tõsta istudes. Need on tüüpilised riskivõtted, mis lühiajaliselt tunduvad kiired, ent pikas plaanis kasvatavad vigastuste riski. Oluline reegel: mine ise koormale lähemale või libista koorem enesele lähemale; vajadusel kasuta keerlevaid või mehaaniliselt edasi liikuvad töötasapindu. Ja meeldetuletus – istudes ei tohi raskusi tõsta.
8) Õige abivahend õigel ajal
Raskuste käsitsi teisaldamine võib vajada abivahendeid vastavalt ülesandele. Kui vaja tõsta õlgadest kõrgemale, kasuta kindlat, stabiilset alust. Ebakindlad alused, „kohapeal leiutatud“ pukid või „üks jalg kastil“ lahendused on keelatud, sest need toovad kaasa kukkumise, koorma libisemise ja käte ning õlgade vigastused.
Turvapõhimõtted abivahendite kohta:
- Kontrollkleebised ja katsetuste protokollid (tõsteproov) peavad olema kehtivad; märgistuseta vahend ei ole kasutuses.
- Vaateväli peab olema piisav – ebakindel raskus + piiratud nähtavus = vältimatu risk.
9) Käte kaitse: miks „tavaline pappkast“ ei ole alati ohutu
Kaubakastide ümberpaigutamisel kontrolli iga kasti enne liigutamist. Väljaulatuvad naelad ja plekiribade teravad otsad tuleb kinnitada või eemaldada – vastasel juhul on risk lõikehaavadele, kõõluste vigastustele ja infektsioonidele. Käte kaitseks kasuta sobivaid kindaid, mis ei vähenda haaret.
10) Lükkamine vs tõmbamine: kumb on ohutum?
Üldreegel: kui on võimalik lükkamine/nihutamine, tuleks seda eelistada tõstmisele. Ja kui valida lükkamise ja tõmbamise vahel, siis lükkamine on reeglina ohutum: saad kasutada keha raskust, hoida selg neutraalsena ja vaatevälja avatuna. Tõmbamine kipub viima selja ülepainutusse ja kehatüve rotatsiooni, samuti on kontroll koormuse üle halvem.
11) Tõstmisvigastused – mitte ainult selg
Levinud eksiarvamus on, et käsitsi teisaldamise vigastused on „alati seljast“. Tegelikult võib kahjustus ilmneda õla‑küünarvarre‑labakäe piirkonnas (ülekoormus, põletikud), puusa‑ ja põlveliigestes, samuti kaelas ja randmetes. Valesti valitud töövõtted või abivahendid võivad tekitada ägedaid traumasid (lihasrebendid, haavad, luumurrud) ja kroonilisi ülekoormushaigusi (nt tendinopaatiad ehk kõõluste haigusseisundid, artroosid).
12) Võimalikud tervisehäired: mida me tegelikult ennetame?
Raskuste käsitsi teisaldamine ja sellega seotud terviseprobleemid ulatuvad tavapärasest „seljaväsimusest“ palju kaugemale, siin mõned võimalikud murekohad:
- Radikuliit (sageli alaseljavalu) – närvijuure ärritus mehaanilise koormuse tagajärjel.
- Õla‑, küünarvarre‑ ja labakäeliigese valud/põletikud – korduvate mikrotraumade tulemus.
- Jäsemete liigeste artroosid – pikaajaline mehaaniline ülekoormus.
- Tööõnnetused‑traumad – lihasrebendid, haavad, murrud, diskirebend ja selgroost diski välja sopistumine.
- Erinevad songad – kõhuseina nõrga koha kaudu elundite/koe väljasopistus.
- Selgrookõverused – funktsionaalsed muutused valede tööasendite tõttu.
- Mao‑sooletrakti häired – stress, valu ja koormus võivad mõjutada seedetööd.
- Alajäsemete veenilaiendid ja tursed – pikaajaline seismine ja koormus.
- Südame‑veresoonkonna riskid – rütmihäired, südamelihase muutused, vererõhu tõus. Seega on „õige tehnika“ ja „õiged abivahendid“ palju enamat kui töövõte – need on tervise strateegia.
13) Lõdvestavad ja ennetavad harjutused
Tõstmistöö ei lõpe koorma maha asetamisega. Lihastel on vaja taastuda. Valiku lõdvestavaid harjutusi, mis sobivad nii tööpausideks kui ka vahetuse lõppu leiab kergesti internetiavarustest. Eesmärk on taastada lihaspikkused, parandada vereringet ja vähendada pingeid. Ülemise seljavöö, puusa‑ ja reielihaste, samuti sääre ning taldade õrn rullimine/massaaž (nt palliga) toetab taastumist. Võtmesõna on regulaarsus – lühike, ent igapäevane rutiin töötab paremini kui harv pikemaajaline trenn.
14) Seadmed ja märgistus: „kasutada tohib vaid korras vahendeid“
Kõik tõsteseadmed ja abivahendid (telfrid, kraanad, tõstetropid, kinnitusvahendid) peavad olema katsetatud ja varustatud kehtiva kontrollsildiga. Ilma selleta on kasutamine keelatud. See reegel on nulltolerantsiga, sest seadmest tulenev rike raskuse all ei jäta eksimisruumi.
15) Samm‑sammulised mõttekohad – kas tõsta käsitsi või mitte?
1. Kas ülesanne nõuab käsitsi teisaldamist?
– Kui on võimalik kasutada mehaanilist abi (tõstuk, tõukur, rulltee, liugpind), kasuta seda.
2. Kui käsitsi, siis milline mass, kõrgus ja sagedus?
– Kas mass jääb soovituspiiridesse (arvestades kõrgust/sagedust/soo erinevusi)? Kui ei, vähenda koormust (jaga partiideks, kahekesi tõstmine).
3. Kas haare on kindel?
– Lisa käepidemed või pakenda ümber; vajadusel kindad, mis ei libise.
4. Kas teekond on vaba?
– Eemalda takistused, märgi libedad alad, väldi treppe või vali lükkamine/nihutamine.
5. Kas kehaasend on stabiilne?
– Jalad õlgade laiuselt, raskus keha lähedal, pöörded jalgadest, mitte seljast.
6. Peale tõstmist
– Langeta koorem turvaliselt, ära kohenda käes hoides. Planeeri lühike mikropaus pärast raskete seeriate lõppu.
16) Juhtimise vaade: kuidas muuta raskuste käsitsi teisaldamine meeskonnas süsteemiks?
- Koosta kirjalikud juhised: millal käsitsi, millal abivahendiga; kuidas hinnata massi, kõrgust ja sagedust; keelatud tegevused (inimeste tõstmine kaupade tõstukil, rokla „tõuksina“ jms).
- Tee lühikoolitused uutele töötajatele ja korduskoolitused; kasuta pildimaterjali ja videonäiteid, mis on töökoha lähedal nähtaval. Näita mõnda töökoha disaini.
- Vii koormad vöökoha kõrguse lähedale, et vähendada madalaid ja kõrgeid tõsteid.
- Lisa rull‑ või liugpinnad, keerlevad lauaosad, reguleeritava kõrgusega tööpinnad. Kasuta 5S meetodit abivahendite haldamiseks.
- Hoia tõsteseadmete kontrollsildid ja katsetused ajakohased; ilma nendeta vahend „Ei ole töökorras“.
- Ka „peaaegu juhtunud õnnetus“ (Near Miss) on õppemoment: analüüsi, kas teekond oli vaba, kas abivahend oli õigesti valitud, kas ajasurve sundis tegema midagi, mis pole ohutu?
17) Kontrollnimekirjad
Enne iga tõstet
- Kas saan lükata/nihutada või kasutada abivahendit tõstmise asemel?
- Kas mass, kõrgus ja sagedus on ohututes piirides? Kui ei, vähenda (jaota, kaks inimest, tõstelaud).
- Kas haare on kindel? Kasutan vajadusel kindaid/haaratsit.
- Teekond vaba (takistused, libedus, trepid ).
- Asend stabiilne: raskus kehalähedane, pöörded jalgadest.
Keelatud
- Inimeste tõstmine kaubatõstuki või -kraanaga.
- Rokla kasutamine „tõukerattana“.
- Ebakindlad alused koorma kõrgemale tõstmiseks.
- Istudes tõstmine.
Peale tööd
- Koorem langetatud ohutult, mitte „kohandatud käes“.
- Lühike lõdvestus: ülakeha, puusad, reied, sääred.
18) Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas on olemas õige asend, mis sobib kõigeks?
Ei. Tõstetehnika peab olema variatiivne ja kohandatud ülesandele. Põhiprintsiibid (raskus keha lähedal, stabiilne haare, pöörded jalgadest) kehtivad alati.
Millal peaksin abivahendit kasutama?
Alati, kui mass, kõrgus või sagedus ületab turvalise piiri või haare/asend on ebakindel. Ja pea meeles: abivahendit tohib kasutada vaid katsetatud seisundis ja kehtiva kontrollsildiga.
Kumb on parem – lükata või tõmmata?
Lükata, sest siis kasutad keha raskust, hoiad selgroo neutraalsena ja vaatevälja avatuna. Tõmbamine suurendab rotatsiooni ja ülepainutuse riski.
Kas raskuste käsitsi teisaldamine on istudes lubatud?
Ei – pigem keelatud, sest istudes on selgroog ebasoodsas asendis ja koormus suureneb.
Miks peab iga kasti enne liigutamist üle vaatama?
Sest väljaulatuvad naelad ja plekiribade otsad võivad vigastada käsi; probleemne koht tuleb kinnitada või eemaldada enne teisaldamist.
19) Näidisjuhtumid: „enne ja pärast“
Juhtum A – madalad korduvad tõsted:
Enne: Kauba võtmine põrandalt, seljapainutus, kiire selja pööramine.
Pärast: Kaubad tõstetud tõstelaudadele (vöökoha kõrgus), lisatud rullpind asetamiseks; pöörded jalgadest, pausid iga 30 minuti järel.
Juhtum B – õlapiirkonnast kõrgemale tõste:
Enne: Astumine ebakindlale „kasti‑pukile“, koorma vinnamine üle pea.
Pärast: Stabiilne platvorm, vajadusel kaks töötajat, koorma mass jagatud kahte kergekaalulisemasse ühikusse.
Juhtum C – pikk kandmisteekond:
Enne: 25 kg üksinda, kitsas koridor, trepp.
Pärast: Lükkamine spetskärul, teekond puhas , trepi puhul tõste vältimine (tõstuk või alternatiivne tõstetee).
20) Meelespea juhile
- Sisesta raskuste käsitsi teisaldamine riskianalüüsi eraldi punktina ja uuenda seda töövoogude muutudes.
- Seadista töökõrgused ja töölõigud nii, et käed töötaksid vöökoha ümbruses.
- Varusta meeskond abivahenditega (tõstelaud, rull‑/liugpinnad, kerged konteinerid) ja hoia nende kontrollsildid kehtivad.
- Pea meeles, mis on keelatud tegevused (inimeste tõstmine, rokla „tõuks“, ebakindlad alused).
- Teosta koolitusi lühikeste, praktiliste sessioonidena töökoha juures; kinnista rutiini tahvlil (tööohutuse nimekiri, auditite tulemused, evakuatsiooniplaan).
Kokkuvõte: ohutu raskuste käsitsi teisaldamine on süsteem, mitte jõunumber
Raskuste käsitsi teisaldamine on valdkond, kus mõni mittesobilik liigutus võib jätta püsiva jälje. Ent sama tõsi on vastupidine: üks õige otsus – kasutada abivahendit, hoida raskust keha lähedal, pöörata jalgadest – võib ära hoida valusa vigastuse. Õiguslik raam ja tööohutuse põhimõtted annavad meile selged piirid (sh 5 kg alates käsitsi teisaldamise nõuete kohaldumine, seadmete märgistuse nõue, keelatud tegevused). Igapäevane praktika lisab juurde variatiivsuse ja töökohapõhise mõtlemise: planeeri tee, vali tehnika, kasuta õiget vahendit ja sea töö nii, et see teeniks sinu keha, mitte vastupidi.
Artikli autor: Evelin Org
