Tuleohutuskoolitus Turbas
Mul on hea meel, et võtsin osa Turbas toimunud tuleohutuskoolitusest Ole valmis. Teadmisi tuleb aeg-ajalt täiendada ja seekordne koolitus oli taas tõestus sellest, et kolm tundi möödusid kiiresti ja sisukalt.
Meie seas on endiselt palju inimesi, kes mõtlevad, et minuga seda ei juhtu. Olen kuulnud ka muid eksiarvamusi, näiteks et tuleohutuskoolitus on ajaraiskamine, vesi kustutab kõik, tulekustutit on ohtlik kätte võtta või et iga kustuti sobib iga põlengu kustutamiseks. Tegelikkus on aga teine.
Eesti statistika näitab, et palju tuleõnnetusi saab alguse küünaldest ning suitsetamine on jätkuvalt üks peamisi põhjuseid, miks kodud maha põlevad ja inimesed hukkuvad.
Elektriohud ja kodused seadmed
Tuleohutuskoolitusel rõhutati, et ühte pistikupessa ei tohi ühendada mitut suure voolutarbega seadet, näiteks veekeedukann, röster või mikrolaineahi. See võib põhjustada ülekoormust ja tulekahju. Samuti juhiti tähelepanu külmiku taha kogunevale tolmule, mis vajab regulaarset puhastamist.
Oluline reegel puudutab mobiiltelefonide ja muude seadmete laadimist. Kui seade on laetud ja juhe eemaldatakse, ei tohi laadijat jätta seinapistikusse. Üldine soovitus on võtta seinast välja kõik pistikud, mida parasjagu ei kasutata, sest liitiumakud on põhjustanud mitmeid tulekahjusid.
Praktiline osa ja tulekustutid
Tuleohutuskoolituse praktilises osas sain kustutada tuld kahe erineva tulekustutiga ning näha, milline kustuti on oma kasutusaja sisuliselt ära elanud. Kustutusaine ei kesta igavesti ja kustutid vajavad regulaarset kontrolli. Kustuti peab olema alati püstises asendis. Kui kustuti on pikali olnud või vales kohas, tuleb see viia ülevaatusse.
Kulu ja materjali põletamine
Tuleohutuskoolitusel käsitleti ka koduaedades kulu ja materjali põletamist. Enne põletamist tuleb läbi mõelda, mida põletatakse, ning arvestada ilmastikutingimustega. Tuul võib tule kiiresti kontrolli alt viia. Käepärast peavad olema veeämber ja tulekustuti.
Päästevõrgustik ja eksiarvamused
Tuleohutuskoolituse alguses anti ülevaade Eesti päästevõrgustikust. Eestis on üle 2100 töötaja ja rohkem kui 3000 vabatahtlikku. Kokku on 71 riiklikku ja 119 vabatahtlikku komandot ning abi jõuab 15 minutiga 94 protsendini elanikest. Strateegiline siht aastaks 2035 on luua ohutum ja kriisikindlam Eesti, kus raskete tagajärgedega õnnetusi juhtub harva.
Üks levinumaid eksiarvamusi on minuga seda ei juhtu. Kodunõustamiste kogemus näitab, et 25 kuni 36 protsendil Eesti kodudest on suitsuandur kas puudulik või mittetöötav. Kõige haavatavamad on eakad, üksi elavad, alkoholi tarvitanud inimesed ja lapsed. 2024. aasta hukkunuprofiil oli kombinatsioon hooletust suitsetamisest, terviseprobleemidest ja ükskõiksest suhtumisest ohutusnõuetesse.
Kodutulekahjude peamised põhjused
Kodutulekahjude peamised põhjused on elektri ja küttesüsteemid, hooletu suitsetamine, avatud tuli ja köögis toimuv. Kõik need on seotud igapäevaste harjumustega.
Elektriohud
Elektriohtude puhul rõhutati vana või oskamatult parandatud süsteemi, pistikupesade ülekoormust, valesti paigutatud juhtmeid ja vana elektrikilpi. Kui pistikupesi napib, tuleb eemaldada mittevajalikud seadmed ja vältida pikenduste kuhjamist.
Küttekolded
Küttekolded nõuavad mõõdukat kütmist, siibri õiget sulgemist, kuiva halupuud ja põlevmaterjali hoidmist koldest eemal. Tuhk tuleb viia jahtunult metallämbris hoonest eemale. Küttekolletes olevate pragude korral tuleb kutsuda kutsetunnistusega pottsepp.
Köögiriskid
Enamik süttimisi algab järelevalveta toiduvalmistamisest. Püsi köögis, kasuta taimerit ja ära lahku kodust pliidi töötamise või ahju küdemise ajal. Rasvapõlengut ei tohi kustutada veega. Tuleb lülitada soojus välja ja katta põleng kaane, tuleteki või F klassi kustutiga.
Hooletu suitsetamine
Hooletu suitsetamine on jätkuvalt peamine surmaga lõppenud tulekahjude põhjus. Suitsetada tuleb õues ja sigaret kustutada veega täidetud tuhatoosis.
Küünlad
Küünlaid ei tohi jätta järelevalveta. Kasutada tuleb mittesüttivat alust ja hoida küünlad eemal kardinatest. Lapsi ja lemmikloomi ei tohi jätta põleva küünlaga ruumi.
Andurid ja nende kasutamine
Suitsuandur
Suitsuandur on Eestis kohustuslik alates 2009. aastast. Igas kodus peab olema vähemalt üks töökorras andur. Testida tuleb kord kuus ja andur tuleb välja vahetada umbes kümne aasta järel.
Vinguandur
Vinguandur on kohustuslik gaasiseadmetega ja tahkekütuse koldetega kodudes. CO on värvitu, lõhnatu ja maitsetu ning suitsuandur seda ei tuvasta. Häire korral tuleb tuulutada ja viia inimesed värske õhu kätte.
Tulekustutid ja tuletekk
Kodudesse soovitati vähemalt üks 6 kg tulekustuti ja tuletekk. Pulberkustuti on universaalne. CO2 kustuti sobib elektriseadmetele ja B klassi põlengutele. Rasvakustuti on mõeldud kööki.
Kustutite kasutamisel tuleb järgida põhimõtet PASS: (P (splint)-esmalt tõmba splint ära, A (sihi )- sihi tulekustuti voolikut kohta, kus on tulekolle, S (päästik)- vajuta päästikule, S (pühkiv liikumine)-liiguta tulekustuti voolikut vasakult paremale.
Lõke, grill ja trepikoda
Lõkke tegemisel tuleb valida tuulevaikne ilm, puhastada ala, niisutada aluspind ja hoida käepärast veeämber või kustuti. Lõket ei tohi jätta järelevalveta ja lahkudes tuleb see täielikult kustutada. Kulu põletamine on aastaringselt keelatud.
Kui trepikoda on suitsu täis ja väljuda ei saa, tuleb jääda korterisse, sulgeda uksed ja aknad, tihendada uksevahed ning helistada numbrile 112.
Koolituse peamine mõte
Tuleohutus ei ole hirmutamine ega kontroll, vaid teadlik otsus hoida elu, kodu, vara ja lähedasi. Väikesed harjumused, näiteks anduri testimine, laadija eemaldamine seinast või kustuti nähtavale paigutamine, ennetavad suuri tagajärgi.
Suur tänu Nissi Pritsumeeste Ühingule sisuka ja vajaliku tuleohutuskoolituse eest ning tänuväärse töö eest, mida nad kogukonna turvalisuse nimel teevad.
Artikli autor: Evelin Org
