Töökeskkonna Praktikud MTÜ on loodud, kas selleks, et jääda?
Töökullid podcasti teises episoodis võtsid saatejuhid Siim Ansberg (ProOhutus OÜ) ja Sander Sassi (Tervisetasku.ee) ette teema, mis puudutab iga organisatsiooni tegelikku toimimist: kas töökeskkonnaspetsialistid peavad olema töökeskkonna praktikud?
Saates oli külas Jaanika Jelistratov, värskelt loodud Töökeskkonna Praktikud MTÜ eestvedaja. Tema sõnul on Eesti töökeskkonna valdkond jõudnud punkti, kus pelgalt teooriast enam ei piisa — vaja on praktikuid, kes päriselt näevad, mis toimub tootmises, kontoris, ehitusplatsil või Võrumaa metsade taga tegutsevas pereettevõttes.
See episood avab ausalt ja otsekoheselt, miks töökeskkonnaspetsialist peab olema korraga praktik, diplomaat, suhtleja, turundaja ja vahel ka nõustaja. Ning miks on aeg, et spetsialistid “tuleksid kapist välja” ja näitaksid, mida nad tegelikult väärt on.
Töökeskkonnaspetsialist: amet, mis on palju enamat kui seaduse lugemine
Kui rääkida töökeskkonnast, siis kipub avalikkuses levima lihtsustatud arusaam: töökeskkonnaspetsialist on inimene, kes tunneb seadusi ja täidab dokumente.
Aga nagu Jaanika saates rõhutab — see on vaid väike osa tööst.
Töökeskkonnaspetsialist on seega praktik, mitte kabinetis istuv teoreetik. Ta peab oskama panna kiivri pähe, minna tootmisse, küsida ebamugavaid küsimusi ja näha detaile, mida teised ei märka.
Miks ETSKN-ist ei piisa?
Eestis on töökeskkonna valdkonnas tegutsenud aastaid ETSKN — Eesti Töökeskkonnaspetsialistide Nõukoda. See on oluline institutsioon, kuid ei kata see ära kõiki vajadusi.
Miks?
- Sest ETSKN pole tänaseks suutnud siduda kriitilist hulka praktikuid.
- Töökeskkonna praktikud vajavad kogukonda, kus jagada kogemusi.
- Väikestes ettevõtetes tegutsevad töökeskkonnaspetsialistid on sageli üksinda, ilma kolleegideta, kellega arutada.
- Valdkond vajab häält, mis räägib päris probleemidest, mitte ainult seaduse sõnastusest.
Ja Jaanika ega MTÜ Töökeskkonna Praktikud tegelikult ei taha teha ETSKN-ile ülekohut. Lihtsalt tundu, et on vaja muutust ja just seetõttu sündiski Töökeskkonna Praktikute MTÜ — organisatsioon, mis ühendab neid, kes päriselt töökohtadel käivad ja kellel on kogemus, mis ei mahu ühtegi määrusesse.
Töökeskkonnaspetsialist kui praktik: mis see päriselt tähendab?
Saates jõuti korduvalt mõtteni, et töökeskkonnaspetsialist on eelkõige praktik. Aga mida see tähendab?
1. Ta näeb probleeme enne, kui need muutuvad õnnetuseks
Töökeskkonna praktikud ei oota, kuni midagi juhtub. Ta märkab:
- libedat põrandat
- katkist trepiastet
- valesti ladustatud kaupa
- töötajat, kes on väsinud või stressis
See on oskus, mida ei õpeta ükski koolitus — see tuleb kogemusest.
2. Ta oskab rääkida nii juhiga kui liinitöötajaga
Töökeskkonnaspetsialist on diplomaat. Ta peab:
- selgitama juhile, miks ohutus ei ole kulu, vaid investeering
- rääkima töötajaga nii, et ta päriselt kuulab
- leidma kompromisse, mis sobivad kõigile
See on suhtluskunst, mitte teooria.
3. Ta lahendab probleeme, mitte ei kirjuta neid paberile
Dokument on tagajärg. Lahendus sünnib:
- kohapeal
- inimeste vahel
- praktiliste muudatuste kaudu
Töökeskkonnaspetsialist on seega muutuste juht, mitte lihtsalt vormide täitja.
Miks on vaja jõuda ka Võrumaa metsade taha?
Saates kõlas mõte, mis pani saatejuhid muigama, aga millel on sügav tõde: töökeskkonnaspetsialist peab jõudma ka Võrumaa metsade taha.
Miks?
- Sest ohutus ei ole ainult suurte linnade teema.
- Väikeettevõtted vajavad sama palju tuge, aga neil pole sageli ressursse.
- Paljud õnnetused juhtuvad just seal, kus “kõik tunnevad kõiki” ja ohutus tundub formaalsusena.
- Praktik peab nägema Eesti tööelu tervikuna, mitte ainult Tallinna kontoreid.
See on kutse minna kohale, päriselt kohale — sinna, kus töö toimub.
Töökeskkonnaspetsialist peab tulema kapist välja
Üks saate kõige värskemaid ja ausamaid mõtteid oli see, et töökeskkonnaspetsialistid peavad end rohkem turundama.
Miks?
- Sest kui spetsialist ei räägi oma tööst, siis tundub see teistele ebaoluline.
- Juht ei saa väärtustada rolli, mida ta ei mõista.
- Töötajad ei võta tõsiselt inimest, keda nad ei näe ega tunne.
- Valdkond ei arene, kui praktikute hääl ei kõla.
- Et tõsta enda väärtust tööturul, sh palka.
Töökeskkonnaspetsialist peab olema nähtav — mitte selleks, et end esile tõsta, vaid selleks, et ohutus muutuks normaalsuseks, mitte erandiks.
Turundus ei ole edevus, vaid ellujäämisoskus
Saates arutleti ka selle üle, miks turundus on töökeskkonnaspetsialisti töö loomulik osa.
Turundus = selgitamine
Kui spetsialist ei oska oma tööd selgitada, siis:
- juht ei anna ressursse
- töötaja ei tee koostööd
- ettevõte ei näe ohutuse tegelikku väärtust
Turundus = usalduse loomine
Inimesed usaldavad seda, keda nad tunnevad.
Kui töökeskkonnaspetsialist on nähtav, siis:
- temalt küsitakse nõu
- tema soovitusi võetakse tõsiselt
- tema roll muutub strateegiliseks, mitte formaalseks
Turundus = mõju
Ohutus ei ole ainult reeglite kogum. See on kultuur.
Ja kultuuri ei muuda inimene, kes istub vaikselt nurgas.
Töökeskkonna Praktikute MTÜ: kogukond, mida oli ammu vaja
Algatus luua Töökeskkonna Praktikute MTÜ on oluline samm kogu valdkonna arengus.
MTÜ eesmärk on:
- ühendada praktikuid üle Eesti
- jagada kogemusi ja parimaid praktikaid
- pakkuda tuge üksikutele spetsialistidele
- anda valdkonnale tugevam hääl
- tõsta töökeskkonnaspetsialisti rolli nähtavust ja väärtust
See ei ole lihtsalt organisatsioon — see on liikumine.
Praktikute aeg on käes
Töökullid podcasti teine episood tõi selgelt välja, et Eesti töökeskkonna valdkond on muutumas. Teooria üksi ei kanna enam. Vaja on praktikuid, kes:
- näevad päris töökohti
- mõistavad inimesi
- oskavad suhelda
- suudavad mõjutada
- loovad muutust
Töökeskkonnaspetsialist on seega palju enamat kui seaduse tundja — ta on praktik, diplomaat, kultuuri kujundaja ja organisatsiooni strateegiline partner.
Ja just seetõttu on oluline, et praktikute hääl kõlaks valjemalt kui kunagi varem.
Artikli autor: Siim Ansberg
