Töökeskkonnavolinik – alates kümnest töötajast ettevõttes
Töökeskkonnavoliniku valimise kohustus on kirjas töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (TTOS), mis sätestab, et tööandja peab võimaldama töötajatel valida voliniku, kui ettevõttes töötab vähemalt 10 inimest. Samas annab seadus ka paindlikkuse: kui töötajad ei soovi volinikku valida, ei pea tööandja seda jõuga kehtestama. See loob huvitava pingevälja – kas voliniku roll on tänapäeva töökultuuris endiselt vajalik või pigem formaalne jäänuk?
| Roll | Kohustuslikkus TTOS-i järgi | Roll | Õigused |
| Töökeskkonnaspetsialist | Kohustuslik igas ettevõttes, kus on vähemalt üks töölepinguga töötaja | – Korraldab töötervishoiu ja tööohutuse tegevusi, sh nt -Viib läbi riskianalüüsi – Juhendab ja koolitab töötajaid – Koostab ohutusjuhendid ja dokumentatsiooni jne | – Võib teha ettepanekuid tööohutuse parandamiseks – Osaleb tööõnnetuste uurimises – Kaasab volinikke ja nõukogu töökorraldusse |
| Töökeskkonnavolinik | Valitakse, kui ettevõttes töötab ≥10 töötajat ja kui töötajad soovivad | – Esindab töötajaid tööohutuse küsimustes – Jälgib töökeskkonna olukorda – Teeb ettepanekuid tööandjale | – Õigus saada infot tööohutuse kohta – Õigus osaleda tööohutuse aruteludes – Õigus kasutada vähemalt 2 tundi nädalas tööaega voliniku ülesannete täitmiseks |
| Töökeskkonnanõukogu | Kohustuslik, kui ettevõttes töötab ≥150 töötajat | – Hindab töökeskkonna olukorda – Arutab tööohutuse küsimusi – Koostab ettepanekuid tööandjale – Jälgib töötervishoiu ja ohutuse meetmete rakendamist | – Õigus saada tööandjalt vajalikku infot – Õigus teha ettepanekuid töökorralduse muutmiseks – Õigus osaleda tööohutuse planeerimises ja hindamises |
Avatud töökultuur vs ametlik esindaja
Paljudes kaasaegsetes organisatsioonides on tööõhustik avatud, juhtimine kaasav ja tööohutuse teemad arutatakse tiimides orgaaniliselt. Kui iga töötaja saab oma arvamust avaldada, probleeme tõstatada ja lahendusi pakkuda, siis tekib õigustatud küsimus: kas on vaja eraldi esindajat, kelle kaudu seda teha?
Voliniku rolli eesmärk on tagada, et töötajate hääl ei jääks tööohutuse küsimustes tähelepanuta. Kuid kui see hääl juba kõlab – kas siis volinik ei dubleeri olemasolevat kultuuri? Või vastupidi, kas ta võiks olla just see, kes aitab hoida fookust, süvendada arutelusid ja tuua süsteemsust?
Kohustuslikud tunnid – võimalus või koorem?
TTOS näeb ette, et töökeskkonnavolinikul peab olema vähemalt kaks tundi nädalas tööajast, et panustada töökeskkonna teemadesse. See on selge signaal, et voliniku rolli ei tohiks võtta kui tühja tiitlit. Samas tekib küsimus: mida nende tundidega teha?
Kui volinikul puudub selge suund, tugi või koostöö tööandja ja töökeskkonnaspetsialistiga, võivad need tunnid muutuda formaalseks kohustuseks. Halvimal juhul tekib volinikust „pealekaebaja“ kuvand – keegi, kes justkui seisab tööandja vastu, mitte koos töötajate ja juhtkonnaga. Selline ametiühingulik varjund võib tekitada rohkem kahju kui kasu.
Töökeskkonnaspetsialist ja -volinik – tandem, mitte vastandid
Kui ettevõttes tegutseb pädev ja motiveeritud töökeskkonnaspetsialist, võib volinik olla väärtuslik tugiisik. Mitte kontrollija, vaid kaasamõtleja. Mitte vastand, vaid koostööpartner. Selleks on vaja selget rollijaotust, usaldust ja praktilist koostööd.
Siin on viis soovitust, kuidas töökeskkonnavolinik saaks olla töökeskkonnaspetsialistile sisuline tugi:
- Tagasiside kogumine töötajatelt
Volinik saab olla kanal, mille kaudu jõuab spetsialistini aus ja mitmekesine info töötajate kogemustest, muredest ja ettepanekutest. Töökeskkonnaspetsialist on justkui voliniku tugiisik, kellele saab töötajate mured ära rääkida. - Osalemine riskianalüüsi uuendamises
Volinik võib aidata tuvastada töökohti või tegevusi, kus riskid on muutunud, ning pakkuda sisendit riskianalüüsi täiendamiseks. - Kaasamine koolituste kavandamisse
Volinik teab, millised teemad töötajaid päriselt kõnetavad või missugustest oskustest ning teadmistest on vajaka. Tema panus koolituste sisu ja vormi kujundamisse võib tõsta osalust ja mõju. - Töökeskkonna ringkäikude läbiviimine koos spetsialistiga
Volinik saab osaleda regulaarsetel ringkäikudel, aidates märgata ohukohti, ergonoomilisi puudujääke ja töötajate käitumismustreid, mis vajavad tähelepanu. - Tööohutuse plaanide kavandamine ja töötajate ettepanekute kaasamine
Volinik võib olla sillaks töötajate ja juhtkonna vahel, kogudes ettepanekuid ja aidates kujundada tööohutuse tegevuskava, mis peegeldab tegelikke vajadusi ja ootusi.
Kuidas teavitada töötajaid voliniku valimise võimalusest – või loobumisest?
TTOS annab töötajatele õiguse valida volinik, kuid ei kohusta neid seda tegema. Tööandja ülesanne on tagada, et töötajad teavad oma õigust – nii valimiseks kui ka sellest loobumiseks.
Soovitused tööandjale:
- Selge teavitus: Edasta töötajatele kirjalik teade (nt e-kirja või infokirja vormis), kus selgitatakse, et voliniku valimine on nende õigus, mitte kohustus. Too välja, et kui töötajad ei soovi volinikku valida, on võimalik ka see korrektselt ära vormistada.
- Neutraalne sõnastus: Vältida survet või eeldust, et volinik „peab“ olema. Teavitus võiks sisaldada näiteks:
„Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel on teil õigus valida töökeskkonnavolinik. Ja kui te ei soovi seda teha, siis üldkoosolekul saate enda otsusest ka sellisel moel teada anda.“ - Valimiste korraldus, kui soovitakse valida:
Kui töötajad väljendavad soovi volinikku valida, tuleks tööandjal:- Kokkuleppida valimiste aeg ja vorm (nt elektrooniline hääletus, koosolekul kättetõstmine vms).
- Tagada anonüümsus ja läbipaistvus.
- Selgitada voliniku rolli, õigusi ja kohustusi.
- Julgustada kandideerimist, kuid mitte survestada.
- Dokumenteerida valimiste tulemused ja teavitada kõiki töötajaid.
Läbimõeldud ja läbipaistev lähenemine aitab hoida töökeskkonna usalduslikuna ning välistab formaalsuse, mis ei too tegelikku väärtust. Seejuures on oluline, et kogu protsess toetaks organisatsiooni avatust ja usalduskultuuri, mitte looks kunstlikke rolle või pingeid.
Artikli autor: Siim Ansberg, kasutatud Töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest väljavõtteid
