Kuidas ennetada kukkumisi, tegutseda õnnetuse korral ja hoida end tervena
Talv tähendab Eestis sageli pimedust, külma, lund ja jääd. Need neli tegurit loovad koos keskkonna, kus kukkumisoht on mitu korda suurem kui muul ajal. Tööle kiirustades, poodi joostes või lihtsalt koduuksest välja astudes võib ühel hetkel „maapind jalge alt kaduda“ – ja järgmisel hetkel avastad end juba lumel või jääl pikali. Kui veab, pääseb inimene ehmatuse või sinikaga; halvemal juhul lõpeb kukkumine luumurru, pea‑ või seljatraumaga.
Miks pime ja libe aeg on nii ohtlik?
Talvel muudab liikumise riskantseks olude kiire ja ettearvamatu vaheldumine: varahommikune kiilasjää, päeval sulav ja õhtul uuesti jäätuv vesi, värske vähene lumekiht, mis peidab all libedat pinda, ning halb nähtavus. Kõige suurem kukkumisoht on varajastel hommikutundidel, mil teid pole jõutud veel liivatada või korrastada ning värske lumi varjab kiilasjääd. Sageli kukutakse kätele (murduvad kodarluu või randmeluud) või küljele (puusa‑ ja õlavarreluu murrud), ent ka peatraumad pole haruldased.
Kukkumisoht on suurem järgmistes kohtades:
- töökoha territoorium (laadimisalad, kauba vastuvõtu kohad, metallpinnad, kaldteed).
- parklad, kus sõidukite alla tekivad läikivad, märkamata libedad laigud;
- kõnniteed ristmike ja räästaaluste juures, kus tilkuv vesi tekitab jäälaike;
- kortermajade ees ja treppidel, kus sulalumi jäätub õhtuks uuesti;
- bussipeatuste ümbrus, kus tallatud lumi muutub klaasjääks;
Tegevused, mis enne väljumist vähendavad libimisemisohtu
Talvel võtab turvaline liikumine kauem. Lisa igale väljumisele 5–10 minutit varuaega, et mitte tormata. Kiirustamine on libedal ajal kukkumiste peamine kaasfaktor.
Vali õiged jalanõud
Kõik jalanõud ei ole libedaga liikumiseks loodud. Eelista:
- kareda või mustrilise tallaga jalatseid (sügav muster, „roomiktald“);
- pehmemast kummisegust tallaga jalanõusid (parem haarduvus külmaga);
- kontsata või madala kontsaga mudeleid;
- kõrgemaid saapaid hüppeliigese stabiilsuse toetamiseks.
Väldi: sileda ja kõva tallaga kingi (lakkkingad, peene kontsaga saapad) – need on jääl kui uisud.
Kasuta libisemisvastaseid abivahendeid
- Naelrihmad (kinnitatavad tallale) – annavad jääl märkimisväärse haardumise.
- Lihtsad nipid hädakorral: karesta tallad lihvapaberi või küüneviiliga; pihusta tallale ajutise haardena juukselakki (mõju on lühiajaline, kuid võib aidata lühikestel lõikudel).
- Soovi korral võib jalanõude tallale liimida õhukese liivakivikihiga riba (spetsiaalsed tooted on olemas).
Riietu kihiliselt ja nähtavalt
- Kihiline riietus hoiab soojas, vähendab kangestumist ja annab rohkem liikuvust – stabiilsem samm.
- Helkurid ja helkurvest: pimedas peab sind nägema nii autojuht kui ka jalakäija.
- Kindad: paljakäsi hoiab inimene instinktiivselt taskus, mis halvendab tasakaalu. Soojad kindad võimaldavad käed vabaks – hoiad käsipuust või tasakaalu.
Võta abivahendid
- Kõnnikepp (külmaga libisemisvastase otsakummiga) või kark taastusravi korral.
- Seljakott käekoti asemel – raskus jääb ühte punkti (keskossa), käed on vabad
Riskijuhtimine töökohal: ohutus on meeskonnamäng
Kuna kukkumisoht on üks peamistest tööõnnetuste põhjusrtest, on ettevõtte roll kriitiline. Talvehooajaks tasub kehtestada selge „talveplaan“:
Hooldus ja liivatamine
- määrake vastutajad hoovi, kõnniteede, treppide ja laadimisalade jooksva hoolduse eest;
- varuge liiva, killustikku, soola, samuti kühvleid ja kaabitsaid;
- leppige näiteks koostööpartneriga (puhastusteenuse osutajaga) varahommikused ringid (enne vahetuse algust).
Teekonnad ja märgistus
- paigaldage libeduse hoiatussildid ja matid sissepääsude juurde;
- kavandage ohutumad alternatiivteed (vältida järske kaldpindu, metalltalasid);
- lisage lisavalgustus pimedatesse nurkadesse.
Jalanõupoliitika ja abivahendid
- julgustage töötajaid kasutama libisemisvastaseid abivahendeid;
- teadlikkuse kampaaniad (plakatid, meilisõnumid, infominutid).
Juhtumite raport ja parendus
- iga kukkumisoht ja komistusjuhtum raporteeritakse;
- tehke 5‑minutiline „juurpõhjuse“ analüüs: kas oli hooldusauk, vale jalanõu, halb valgustus?
- rakendage viivitamatuid parendusi (lisaliiv, märgistus, ajutine sulgemine).
Kui õnnetus juhtub: samm‑sammult tegutsemine
Hinda olukorda
- Kas sa või kannatanu suudab liikuda?
- Kas on nähtav deformatsioon (võimalik murd), veritsus, teadvusekadu?
Kutsu abi
- 112 – ära kõhkle, kui tegemist on luumurru, tugeva valu, peapõrutuse kahtluse, teadvusekadu või segase kõnega.
- Telefon hoia käeulatuses
Rahu ja selge mõtlemine
- Aita kannatanut liigutada vaid siis, kui keskkond on ohtlik (auto sõiduteel).
- Soojusta (jope, tekk, sall) – külm süvendab šokki.
- Verejooksu korral kasuta otsest survet haavale.
Tõsiste vigastuste kahtlused
- Luumurd: fikseeri jäse asendisse, milles see on, ära suru „tagasi“; külmakott turse vähendamiseks (riide vahele, mitte paljale nahale).
- Peatrauma: peavalu, iiveldus, unisus, mälulünk, tasakaaluhäired – jälgi hoolikalt ja vajadusel kutsu abi.
- Selja‑/kaelatrauma kahtlusel: ära liiguta inimest, stabiliseeri pea asend, kuni abi saabub.
Tervis ja taastumine: miks D‑vitamiin, uni ja lihastreening on olulised
Libedus ei ole ainus tegur. Talvel kipume vähem liikuma, uni võib olla rutiinist väljas ja D‑vitamiini tase langeb – kõik see halvendab tasakaalu, reaktsiooni ja lihasjõudu.
D‑vitamiin – talve liitlane
- toetab lihastoonust ja immuunsust;
- aitab hoida luude tugevust (kaltsiumi‑fosfori ainevahetus);
- puuduse tunnused: väsimus, sagedased viirushaigused, lihasnõrkus.
Praktiline soovitus: palu perearstikeskuses mõõta D‑vitamiini taset vereanalüüsiga vähemalt kord aastas ja kui tase on madal, kasuta arsti või proviisori soovitatud skeemi. D‑vitamiin ei asenda libisemisvastaseid jalanõusid, kuid tugeva lihas‑ ja luusüsteemi kaudu vähendab kukkumisel raske trauma riski.
Lihastreening ja tasakaal
- 2–3× nädalas kerge jõutreening (eriti jalad);
- tasakaaluharjutused (seismine ühel jalal, kergete kõikumistega pindadel treenimine);
- venitused ja liigeste liikuvus – parem sammupikkus ja amortisatsioon.
Uni ja taastumine
Krooniline vähene uni halvendab reaktsiooni ja tähelepanu. Sihi 7–8 tundi kvaliteetset und, väldi enne magamaminekut ekraane ja lisa õhtune rahustav rituaal (soe tee, kerge sirutus).
Esmaabi „kiirkursus“ kukkumise järel – mida igaüks saab teha
- Hinda: kas inimene on teadvusel, kas hingab?
- Kutsu abi (112), kui kahtled – „pigem varem kui hilja“.
- Soojusta: pane kannatanule lisariideid, kata kinda‑mütsi‑salliga.
- Verejooks: suru otse haavale, vajadusel lisa sidemeid, ära eemalda esimest kihti (kui lekib, lisa kihile peale).
- Valu ja turse: külmakott 10–15 minutiks (riide vahele), käsi/jalg kõrgemale.
- Luumurru kahtlus: ära liiguta; kui peab liigutama, fikseeri asend (laud, ajaleherullid, sall).
- Peavigastus: jälgi 24 tundi; halvenemisel (unisus, oksendamine, tugev peavalu, segasus) pöördu kohe arsti poole.
Vastutuse jagamine kogukonnas: linn, majaühistu, tööandja, iga inimene
Talve turvalisus ei sünni iseenesest – see on koostöö.
- Tööandja: sisehoovid, laadimisplatsid, metallpinnad; selge vastutus, varud, märgistus, koolitused.
- Iga inimene: õiged jalanõud, helkur, lühikesed sammud, telefon taskus, tähelepanelikkus.
- Linn/vald: kõnniteede, bussipeatuste ja ühisruumide hooldus, infoteavitused, liivaanumad.
- Majaühistu: trepid, sissepääsud, räästaalused, parklad – iga hommik kiire ülevaatus.
Kui iga osapool teeb oma osa, väheneb kukkumiste arv märgatavalt.
Korduma kippuvad küsimused ehk KKK
Kas juukselakk tallal tõesti töötab?
Lühiajaliselt võib haardet veidi parandada, kuid mõju on lühike ja kaob märjaks saades. Hea hädalahendus, ent ei asenda libisemisvastaseid tooteid.
Kas „naelrihmad“ rikuvad tänavapindu?
Linnatingimustes vali peenema mustriga või mikronaeltega variandid. Siseruumides võta rihmad jalast – nii hoiad põrandaid ja väldid kukkumisohtu siseruumis.
Milline jalanõu on kõige turvalisem?
See, mille tald on pehmest kummist, mustri sügavus on piisav ning kreen madal. Paljude jaoks on parim praktiline lahendus talvetossu tüüpi saabas kinnituvate libisemisvastaste rihmadega.
Kas kõnnikepp aitab?
Jah – eriti, kui kepp on varustatud libisemisvastase otsaga. Kepp annab kolmanda toetuspunkti.
Kui kukkusin, aga „kõik on vist korras“, kas pean arsti juurde minema?
Jälgi end 24–48 tundi. Kui tekib tugev valu, turse, liigutuspiirang, pearinglus, iiveldus, mälulünk, pöördu arsti poole. Eakamad ja verevedeldajate kasutajad olgu eriti tähelepanelikud.
Isiklik kontroll‑ ja tegevusnimekiri
- Helkur(vest)
- Telefon on laetud ja taskus
- Jalanõud: krobeline/pehme tald, vajadusel naelrihmad
- Kindad (käed vabad, saan käsipuust hoida)
- Lõhendan sammu
- Väldin ekraani vaatamist ja kõrvaklappidega liikumist
Töökoha „libedusprotokoll“
- Varahommikune liivatamine ja kontrollring dokumenteeritakse
- Kukkumisoht ja komistusjuhtum raporteeritakse ja analüüsitakse
- AED asukoht tähistatud; koolitused planeeritud
- Jalatsite/naelrihmade soovitus edastatud (siseleht/koosolekud/siseveeb)
- Laadimis‑ ja metallpinnad varustatud libisemisvastaste ribadega
Turvaline talv on teadlike valikute tulemus
Pime ja libe aeg ei pea tähendama pidevat kukkumishirmu. Kui valmistud teadlikult, valid õiged jalanõud, kasutad libisemisvastaseid abivahendeid ja liigud rahulikult ning tähelepanelikult, väheneb risk kordades. Töökoha kontekstis lisandub kohustusliku pusletükina süsteemne hooldus, märgistus ja koolitus, samuti AED paiknemine ja töötajate oskus seda kasutada – sest mõnikord otsustab kiire, julge ja õige tegu sõna otseses mõttes elu ja surma vahel.
Pea meeles kolme kuldreeglit:
- Ennetus eelkõige – vali õiged jalanõud, lisa naelrihmad, kasuta helkurit, hoia käed vabana.
- Ära kiirusta – lühike samm, toetus käsipuust, telefon taskusse.
- Kui juhtub, tegutse – hinda olukorda, 112, rahusta, soojusta, vajadusel (võimalusel) kasuta AED‑d.
Ja nii muutubki talv ohutumaks mitte ainult sulle, vaid kõigile sinu ümber. Kukkumisoht on ennetatav!
Artikli autor: Evelin Org
